Meflokviin
From Wikipedia, the free encyclopedia
Meflokviin[1] (Mefloquinum) on keemiline aine ja suukaudselt manustatava malaariavastase ravimi toimeaine (meflokviinvesinikkloriidina), mille kasutamise eesmärgiks on malaariasse haigestumise ennetamine. Esimesel 7–9 nädalal ei paku ravimi manustamine kaitset malaaria eest.
Meflokviin | |
---|---|
Süstemaatiline (IUPAC) nimi | |
[(R*,S*)-2,8-bis(trifluoromethyl)quinolin-4-yl]-(2-piperidyl)methanol | |
Identifitseerimine | |
CAS-i number | 53230-10-7 |
ATC-kood | P01BC02 |
PubChem | 40692 |
DrugBank | DB00358 |
Keemiline info | |
Keemiline valem | C17H16F6N2O |
Molaarmass | 378.312 g/mol |
Farmakokineetiline info | |
Metabolism | hepaatiline |
Eritamine | peamiselt sapi, rooja ja uriiniga |
Terapeutilised kaalutlused | |
Rasedus | B (USA) |
Manustamine | suukaudne |
Meflokviin on kantud Maailma Terviseorganisatsiooni nimekirja "List of Essential Medicines". [2]
Meflokviin töötati välja 1970. Ameerika Ühendriikide Kaitseministeeriumi uurimisinstituudi Walter Reed Army Institute of Research poolt. Esimesed kirjeldatud katsed viidi läbi Illinoisi osariigi Joliet Correctional Centeris malaariasse nakatatud kinnipeetavatel 1975. aastal ja the Maryland House of Correction'is 1976.[3][4]
1985. aastast on seda ravimit kirjutatud maailmas 22 miljonile inimesele, sealhulgas ka Afganistanis sõdivatele USA sõduritele.[5]