Menaẖem Begin
From Wikipedia, the free encyclopedia
Menahem Begin (kasutatakse ka nimekuju Menachem Begin; 16. august 1913 Brest-Litoŭsk, Hrodna kubermang, Venemaa Keisririik (praegu Brest Valgevenes) – 9. märts 1992 Tel Aviv, Iisrael) oli Iisraeli poliitik, peaminister 1977–1983.
Menaẖem Begin | |
---|---|
Iisraeli peaminister | |
Ametiaeg 21. juuni 1977 – 10. okotoober 1983 | |
Eelnev | Yits'ẖak Rabin |
Järgnev | Yits'ẖak Shamir |
Isikuandmed | |
Sünniaeg |
16. august 1913 Brest, Venemaa Keisririik (tänepäeva Valgevene) |
Surmaaeg |
9. märts 1992 (78-aastaselt) Tel Aviv, Iisrael |
Erakond |
Herut (1948-1988) Gahal (1965-1988) Likud (1988-1992) |
Abikaasa | Aliza Arnold (1939–1982) |
Lapsed |
Benny Hasia Leah |
Alma mater | Varssavi ülikool |
Autogramm |
1939. aastal, pärast seda, kui Saksamaa oli Poola okupeerinud, põgenes Begin Vilniusesse, kus tollal olid hinnanguliselt 40% elanikest juudid. Nõukogude Liit okupeeris Leedu järgmisel aastal ja Begin vahistati, süüdistatuna spioneerimises Suurbritannia kasuks. Ta mõisteti kaheksaks aastaks vangi. 1. juunil 1941 saadeti ta vangilaagrisse Petšora jõe piirkonnas, kuhu ta jäi maini 1942, mil saadeti Palestiinasse.
Tema isa, ema ja vanem vend hukkusid holokausti ajal.
Begin oli sõjaeelse sionistliku noorsooliikumise juht, relvastatud organisatsiooni ETSEL komandör, parlamendiopositsiooni juht, Rahvusliku Ühtsuse valitsuse minister, Iisraeli kuues peaminister, Nobeli rahuauhinna laureaat (1978).
Tema teeneks on peetud Iisraeli riigi taastamist, kaasaaitamist sisserändele Etioopiast, Iisraeli asustamist, Nõukogude juutide väljatoomist, Iisraeli kaitse ja julgeoleku korraldamist ning rahulepingu sõlmimist Egiptusega.