taimeliik From Wikipedia, the free encyclopedia
Metsmaasikas (Fragaria vesca) on roosõieliste sugukonda maasika perekonda kuuluv mitmeaastaste rohttaimede liik.
Metsmaasikas | |
---|---|
| |
Taksonoomia | |
Riik |
Taimed Plantae |
Hõimkond |
Katteseemnetaimed Magnoliophyta |
Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
Selts |
Roosilaadsed Rosales |
Sugukond |
Roosõielised Rosaceae |
Alamsugukond |
Roosilised Rosoideae |
Perekond |
Maasikas Fragaria |
Liik |
Metsmaasikas |
Binaarne nimetus | |
Fragaria vesca Linnaeus |
Metsmaasikas on 5–20 cm kõrgune. Juurmised lehed on kolmetised ja asuvad pikkadel karvastel leherootsudel. Õied on valget värvi, kuni 17 mm läbimõõduga ja asuvad väheseõielises õisikus. Õieraod on siidiläikeliselt liduskarvased. Tupplehed on tagasi käändunud ja ei ümbritse marja.
Metsmaasika viljad ei ole marjad, vaid koguviljad, mida nimetatakse maasikateks. Need on kirgaspunased, munajad kuni peaaegu kerajad, pinnal asetsevate seemnistega ja aromaatsed.
Paljuneb pikkade sõlmedest juurduvate võsunditega ja seemnetega.
Metsmaasikas õitseb mai lõpul ja juunis. Viljad valmivad juunis.
Metsmaasikas annab hübriide nii aedmaasika kui ka muulukaga.
Kõik maasikaliigid on kromosoomiarvuga, mis põhineb haploidsel 7 kromosoomil. Metsmaasikas on diploidne: sel on kaks kromosoomikomplekti kokku 14 kromosoomiga.
2010. aastal sekveneeriti metsmaasika genoom[1].
Metsmaasikas on levinud Euroopas ja Kesk-Aasias.
Ta kasvab kuivadel puisniitudel, loodudel, raiesmikel, teeservadel, põllupeenardel. Levila põhjaosas, sealhulgas Eestis, eelistab ta kuivi päikesepaistelisi kohti ega talu varju. Seevastu levila lõunaosas eelistab ta kasvada varjus, sest päike on seal tema jaoks liiga ere. Metsmaasikas talub kerget tulekahju ja taastub pärast põlengut kiiresti.
Metsmaasikas lehti söövad meeleldi sõralised, näiteks hirved ja põdrad. Maasikamarju söövad väga mitmesugused elukad alates tigudest ja herilastest kuni lindude ja karudeni. Linnud aitavad ühtlasti maasikaseemneid levitada: pärast lindude soolestiku läbimist lähevad seemned kenasti kasvama.
Arheoloogiliste väljakaevamiste andmetel on inimesed metsmaasikaid söönud juba kiviajal. Kultiveerima hakati metsmaasikat antiikaja Pärsias. Hiljem levisid maasikaseemned Siiditeed mööda nii itta kui läände. 18. sajandi keskpaiku aretati virgiinia ja tšiili maasikast aedmaasikas (Fragaria × ananassa), mis hakkas metsmaasikat põlluviljana välja tõrjuma, sest aedmaasika viljad olid märksa suuremad.
Metsmaasikas on Eesti üks väärtuslikemaid marjataimi. Kirgaspunased, aromaatsed ja maitsvad marjad sisaldavad suurel hulgal inimorganismile vajalikke aineid ja vitamiine: neis on suhkruid 3,6–6,4%, happeid 1,4% (peamiselt sidrunhapet), mineraalainetest kaltsiumi (rohkem kui lihas), rauda (marjadest kõige enam), fosforit, eeterlikke õlisid, pektiini, parkaineid jm. C-vitamiini keskmine sisaldus on 51,0 mg 100 g metsmaasikate kohta[2].
Maasikas on hinnatud lauamari (toorelt söömise mari), aga väga sobiv ka hoidiste, eriti toorhoidiste valmistamiseks. Kompoti valmistamiseks metsmaasikas aga ei sobi, sest seemnistest eralduv fragariamiin muudab kompotivedeliku mõrkjaks.
Metsmaasikat kasutatakse ka ravimtaimena. Kasutatakse põhiliselt kuivatatud vilju, harvem õisi.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.