Narva jõgi
jõgi Eesti ja Venemaa piiril / From Wikipedia, the free encyclopedia
Narva jõgi on jõgi Eesti ja Vene Föderatsiooni vahelisel ajutisel piirikontrolljoonel. See algab Peipsist Vasknarva külast lõuna pool ja suubub Narva-Jõesuus Narva lahte. Ajalooliselt on jõge (eriti vene ja saksa keeles) nimetatud ka Narova jõeks.[2]
See artikkel räägib jõest Eesti ja Venemaa vahelisel ajutisel piirikontrollijoonel, Valgevene jõe kohta vaata artiklit Narva jõgi (Nemunas). |
Narva jõgi | |
---|---|
Lähe | Peipsi järv |
Suubub | Narva lahte |
Valgla maad | Eesti, Venemaa, Läti |
Valgla pindala | 56 200 km² |
Pikkus | 73,8 km[1] |
Langus | 30 m |
Lang | 0,39 m/km |
Vooluhulk | 399 m³/sek |
Parempoolsed lisajõed | Vtroja jõgi, Tšerjomuhha oja, Zasseka oja, Pljussa jõgi, Petäjoki, Rosona jõgi |
Vasakpoolsed lisajõed | Jaama jõgi, Karoli oja, Tsiretoki oja, Permisküla oja, Gorodenka oja, Poruni jõgi, Mustajõgi, Kulgu jõgi, Tõrvajõgi, Kudruküla oja |
Jõe pikkus on 73,8 kilomeetrit, keskmine laius 300 meetrit ja sügavus kuni 5 meetrit. Narva jõe suurim laius ulatub üle kilomeetri. Veerohkuselt on Narva jõgi Neeva järel teine Soome lahte suubuv jõgi ja Eesti veerohkeim jõgi. Jõe keskmine vooluhulk on umbes 400 m³/s, mis suurvee ajal kasvab kuni viis korda.
Jõgi moodustab Jaama küla lähedal oma paljude harude ja kanalitega nn Jaamaküla luhad.
Narva jõe jõgikonna pindala on 56 200 km² ning sinna kuuluvad kõik Peipsisse ja Võrtsjärve suubuvad jõed. Sealhulgas Emajõgi ja Velikaja jõgi.
Jõe läänekaldal asub Narva linn, selle vastas idakaldal Venemaal Jaanilinn (vene keeles Ivangorod).
Narva jõe järgi on saanud nimetuse Narva kultuur.