Nordrhein-Westfalen

Nordrhein-Westfalen ('põhja-Rein-Vestfaal'; mööndav nimekuju Põhja-Rein-Vestfaal) on Saksamaa liidumaa.

Nordrhein-Westfalen
saksa Nordrhein-Westfalen
Nordrhein-Westfaleni lipp Nordrhein-Westfaleni vapp
Pindala: 34 113 km²[1]
Elanikke: 17 932 651 (31.12.2018)[2]
Rahvastikutihedus: 526 in/km²
Pealinn: Düsseldorf

Asend

Nordrhein-Westfaleni lipp (Landesdienstflagge)

Sendeni loss Nordrhein-Westfalenis

Nordrhein-Westfaleni geograafiline kaart

Vaade Reinile Bonni juures

Päikeseloojang Reini alamjooksul

Reini hiidlinnastu, suurim konurbatsioon Euroopas, rahvaarvuga 11 miljonit

Nordrhein-Westfalen hõlmab Reini alamjooksu piirkonna tasandikke ja Mittelgebirge osi Porta Westfalica kuristikust ülespoole. Liidumaa jagab piiri Belgiaga (Valloonia) edelas ning Hollandiga (Limburg, Gelderland ja Overijssel) läänes ja loodes. Sel on piirid Saksa liidumaadega: Alam-Saksi põhjas ja kirdes, Rheinland-Pfalz lõunas ning Hessen kagus.

Planimeetriliselt määratud Nordrhein-Westfaleni keskpunkt asub Dortmund-Aplerbecki lõunaosas Aplerbecker Markis (51° 28' N, 7° 33' E). Selle läänepoolseim punkt asub Selfkanti lähedal Hollandi piiril, idapoolseim Höxteri lähedal Weseri ääres. Lõunapoolseim punkt asub Hellenthali lähedal Eifeli piirkonnas. Põhjapoolseim punkt on Rahdeni lähedal liidumaa kirdeosas. Põhjapunkt asub Põhjamere rannikust vaid 100 km lõunas.

Paljude jaoks on Nordrhein-Westfalen sünonüümiks tööstuspiirkondadele ja linnastutele. Suurimat osa liidumaast kasutab aga põllumajandus (peaaegu 52%) ja metsad (25%).

Loodus

Ligikaudu pool liidumaast asub Vestfaali madaliku ja Reinimaa suhteliselt madalal maastikul, mõlemad ulatuvad laias laastus Põhja-Saksa madalikule. Nendel madalikel on mõned isoleeritud kõrgendikud, teiste hulgas Hohe Mark, Beckumi mäed, Baumberge ja Stemmer Berge. Maapind tõuseb lõuna suunas ja liidumaa idaosas Saksamaa Mittelgebirge osadesse. Need kõrgendikud on Weserbergland – sealhulgas Eggegebirge, Wiehen, Wesergebirge ja Teutoburgi mets idas, Sauerland, Bergisches Land, Siegerland ja Siebengebirge lõunas, samuti Reini vasakkaldal Eifel liidumaa edelaosas. Rothaargebirge tõuseb piirialadel Hesseniga umbes 800 m üle merepinna. Kõrgeimad nendest mägedest on Langenberg (843,2 m üle merepinna), Kahler Asten (840,7 m) ja Clemensberg (839,2 m).

Madalaim looduslik punkt asub Zyfflichi piirkonnas Kranenburgis (9,2 m üle merepinna) liidumaa loodeosas. Madalaim punkt tuleneb siiski kaevandamisest. Hambachi karjäär ulatub Niederzieris sügavusele 293 m alla merepinna. Samal ajal on see sügavaim inimtekkeline lohk Saksamaal.

Kõige olulisemad vähemalt osaliselt läbi Nordrhein-Westfaleni voolavad jõed on Rein, Ruhr, Ems, Lippe ja Weser. Rein on vaieldamatult kõige olulisem jõgi Nordrhein-Westfalenis: see siseneb liidumaale keskjooksul Bad Honnefi lähedal, kus see kuulub endiselt Mittelrheini veinipiirkonda. See muutub Alam-Reiniks Bad Godesbergi lähedal ja lahkub Nordrhein-Westfalenist Emmerichi lähedal 730 m laiusena. Peaaegu kohe pärast Hollandisse sisenemist jaguneb Rein paljudeks harudeks.

Paderit, mis voolab täielikult Paderborni linnas, peetakse Saksamaa lühimaks jõeks.

Haldusjaotus

Liidumaal on 5 ringkonda (Arnsbergi, Detmoldi, Düsseldorfi, Kölni, Münsteri), mis jagunevad 31 kreisiks ja 23 kreisivaba linnaks.

Maaringkonnad (Kreise):

1. Städteregion Aachen
2. Borkeni kreis
3. Coesfeldi kreis
4. Düreni kreis
5. Ennepe-Ruhr-Kreis
6. Rhein-Erft-Kreis
7. Euskircheni kreis
8. Gütersloh' kreis
9. Heinsbergi kreis
10. Herfordi kreis
11. Hochsauerlandkreis
12. Höxteri kreis
13. Kleve kreis
14. Lippe kreis
15. Märkischer Kreis
16. Mettmanni kreis
17. Minden-Lübbecke kreis
18. Rhein-Kreis Neuss
19. Oberbergischer Kreis
20. Olpe kreis
21. Paderborni kreis
22. Recklinghauseni kreis
23. Rheinisch-Bergischer Kreis
24. Rhein-Sieg-Kreis
25. Siegen-Wittgensteini kreis
26. Soesti kreis
27. Steinfurti kreis
28. Unna kreis
29. Vierseni kreis
30. Warendorfi kreis
31. Weseli kreis

Linnaringkonnad (Kreisfreie Städte):

1. Aachen
2. Bielefeld
3. Bochum
4. Bonn
5. Bottrop
6. Dortmund
7. Duisburg
8. Düsseldorf
9. Essen
10. Gelsenkirchen
11. Hagen
12. Hamm
13. Herne
14. Köln
15. Krefeld
16. Leverkusen
17. Mönchengladbach
18. Mülheim
19. Münster
20. Oberhausen
21. Remscheid
22. Solingen
23. Wuppertal

Ringkonnad

Vaata ka

• 2022. aasta Nordrhein-Westfaleni parlamendivalimised

Viited

1. https://www.destatis.de/DE/ZahlenFakten/LaenderRegionen/Regionales/Gemeindeverzeichnis/Administrativ/Aktuell/02Bundeslaender.html, vaadatud 10.02.2018.
2. https://www.landesdatenbank.nrw.de/ldbnrw/online;jsessionid=FBC481AAC50656B8CA9E933111BC242A.ldb2?sequenz=tabelleErgebnis&selectionname=12411-31iz

Välislingid

• Nordrhein-Westfaleni koduleht