Okaspuutaimed
From Wikipedia, the free encyclopedia
Okaspuutaimed (Coniferophyta ehk Pinophyta; varem ka Coniferae) on üks viiest hõimkonnast seemnetaimede ülemhõimkonnas. Kõik selle hõimkonna tänapäeval elusolevad liigid kuuluvad klassi okaspuud (Pinopsida) ja seltsi okaspuulaadsed (Pinales).
See artikkel räägib üldmõistest; perekonnanime kohta vaata artiklit Okaspuu (perekonnanimi) |
Okaspuud Fossiilide leiud: alates hilis-karbonist | |
---|---|
Harilik kuusk Keila lääneosas, Tammiku tee ääres. | |
Taksonoomia | |
Riik |
Taimed Plantae |
Hõimkond |
Okaspuutaimed Pinophyta |
Klass |
Okaspuud Pinopsida |
Seltsid ja sugukonnad | |
Cordaitales † |
Okaspuutaimed kuuluvad paljasseemnetaimede hulka, keda on maailmas on umbes 700 liiki. Paljasseemnetaimed on parafüleetiline rühm, kuhu kuulub neli hõimkonda: okaspuutaimed, palmlehiktaimed, hõlmikpuutaimed ja vastaklehiktaimed.
Okaspuutaimed on oma 550 liigi ja 50 perekonnaga suurim paljasseemnetaimede hõimkond.[1] Eestis elab pärismaisena 4 liiki okaspuid.
Kuigi okaspuude liike on maailmas suhteliselt vähe, on nad ökoloogiliselt väga tähtsad. Okaspuud on domineerivad liigid väga suurtel maa-aladel, eriti taigas ja põhjapoolkeral üldiselt, aga ka sarnase kliimaga aladel lõunapoolkeral.[1] Lähis-Arktikas kasvavatel okaspuudel on talveperioodiks palju kohastumusi. Nende koonuselise kuju ja longus okstega saavad nad hästi lume koormuse alt vabaneda. Paljud okaspuud suudavad sesoonselt muuta oma biokeemiat, et tulla toime külmade temperatuuridega.[2]
Okaspuud on puittaimed ning neil toimub sekundaarne kasv, mille tagajärjel taime vars jämeneb, kuid ei pikene.[3] Enamik okaspuid on puud, kuigi mõned on põõsad. Lehtedeks on neil kitsad teravad okkad või väikesed laiad soomused. Seemned valmivad käbides.