Vesinikeksponent

From Wikipedia, the free encyclopedia

Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm vesilahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l). pH skaala arvuline väärtus näitab kas lahus on happeline, aluseline või neutraalne.

Vesinikioonideks on prooton (H+) või prooton, mis on ühinenud vee molekuliga moodustades hüdrooniumiooni (H3O+). Kuna pH skaalas vaadeldav aluselise ja happelise lahuse vesinikioonide arv võrreldes lahuse molekulide koguarvuga muutub väga suures ulatuses, siis on lihtsustamise huvides võetud kasutusele logaritmiline skaala. Logaritmi alus on 10. pH väärtused jäävad reeglina vahemikku 0...14. On siiski ka ülihappelisi lahuseid, mille pH on negatiivne. Samuti on tugevalt aluselisi lahuseid, mille pH väärtus on suurem kui 14.

Puhta vee pH on 7. Selles on vesinikioonide ja hüdroksiidioonide hulk omavahel tasakaalus. Vihmavee pH on kergelt happeline, sest vesi reageerib õhus oleva süsinikdioksiidiga, moodustades süsihappe. Normaalne vihmavee pH on umbes 5,5.

Lahus on happeline kui pH < 7, aluseline kui pH > 7 ja neutraalne kui pH = 7. Vastavaid keskkonnaolekuid nimetatakse aluselisuseks (pH > 7) ja happesuseks ehk happelisuseks (pH < 7).

pH-skaala arvulised väärtused kehtivad ainult standardtingimustel (1 atmosfäär ja 25 °C). Teisisõnu pH arvuline väärtus muutub temperatuuri ja rõhu muutudes.