Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis
From Wikipedia, the free encyclopedia
Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis[1] on Eesti Vabariigi riigipea kohustetäitja ametinimetus 1938. aasta põhiseaduse alusel.
Peaminister asub täitma Vabariigi Presidendi ülesandeid, kui Vabariigi Presidendi ametikoht on vaba või Vabariigi President on takistatud oma ametikohuste täitmises, ja tema volitused kestavad, kuni astub ametisse uus Vabariigi President või Vabariigi Presidendi Asetäitja. Ajal, mil Peaminister täidab Vabariigi Presidendi ülesandeid, täidab Peaministri ülesandeid Peaministri asetäitja, et mõlemad ametikohad oleksid lahus.[2]
Kui Vabariigi President on tervislikel või muudel põhjustel takistatud oma ülesannete täitmises, annab ta oma ametikohuste täitmise üle Peaministrile aktiga ja võtab takistuste möödumisel ametikohuste täitmise üle samas korras. Kui Vabariigi President ametikohuseid aktiga üle anda ei saa, astub Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeisse Vabariigi Valitsuse otsuse alusel käskkirjaga. Kui Vabariigi Presidendi ametikoht on vaba, astub Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeisse käskkirjaga.
„ | On õige, et Põhiseaduse andjad ei arvestanud võimalust, kus V. P. ülesandeid täidetakse kümmekond või enam aastat Peaministri poolt, samuti kui Põhiseaduse andjad ei arvestanud võimalust, et Eesti võidakse pikemaks ajaks okupeerida võõraste poolt. Kuid kui ka asuda seisukohale, et Eesti Vabariigi ja NSVL vahel on sõjavahekord ja et Põhiseadus käseb sel korral asuda V. P. Asetäitja valimisele kuue kuu möödumisel, siis ka sel korral täidab ikkagi Peaminister V. P. ülesandeid senikaua, kuni leiab aset V. P. Asetäitja valimine. Viibib see valimine või osutub see millegipärast võimatuks, jätkab Peaminister V. P. ülesannete täitmist ka selle kuue kuu või pikema ajavahemiku möödumisel. | “ | Artur Mägi. Pagulasesindused ja Eesti riigi esindajad. Teataja, 5. detsember 1954, nr 23, lk 2. |
Aja eest, mil Peaminister täidab Vabariigi Presidendi ülesandeid vähemalt ühe kuu kestel, makstakse talle palka Vabariigi Presidendi tasu seaduse alusel (2000 krooni kuus).
Kuna ükski seadus ei näe ette piiranguid Vabariigi Valitsuse liikmete valikule, võib Peaministriks Vabariigi Presidendi ülesandeis saada teoreetiliselt ka isik, kes ei ole hääleõiguslik Eesti Vabariigi kodanik.[3]