Pestitsiid

Pestitsiid on aine või ainete segu, mille eesmärk on kahjurite rünnaku ennetamine, kahjurite hävitamine, nende eemale peletamine või nende mõju leevendamine.^[1]

Pestitsiidide pritsimine põllule

Pestitsiidid on enamasti keemilised ühendid, kuid nendena võidakse kasutada ka bioloogilisi vahendeid (nt viirused, bakterid). Kahjuritena võidakse seejuures käsitleda putukaid, taimehaigusi, umbrohtusid, molluskeid, linde, imetajaid, kalu, ümarusse või mikroobe, mis kahjustavad vara, tekitavad ebameeldivusi või levitavad haigusi. Kuigi pestitsiidid on välja töötatud inimestele kasu toomiseks, on paljude pestitsiidide kasutamisel soovimatuid kõrvaltoimeid, nagu mürgisus inimestele või teistele loomadele. Püsivaid orgaanilisi saasteaineid käsitleva Stockholmi konventsiooni järgi on üheksa kaheteistkümnest kõige ohtlikumast ja püsivamast orgaanilisest kemikaalist pestitsiidid.^[2] Taimed kaitsevad ennast ka ise biokeemiliste pestitsiididega ehk endas sisalduvate alkaloidide abil.^[viide?]

Kemikaalidest pestitsiide liigitatakse järgmiselt:

• herbitsiidid (taimevastased mürgid),
• fungitsiidid (seenevastased mürgid),
• insektitsiidid (putukavastased mürgid),
• bakteritsiidid (bakterivastased mürgid),
• zootsiidid (imetajavastased mürgid),
• akaritsiidid (lestavastased mürgid),
• nematotsiidid (ümarussivastased mürgid).