Polüeteen
From Wikipedia, the free encyclopedia
Polüeteen ehk polüetüleen (lühend PE) on termoplastne polümeer ja plastmaterjalina laialdaselt kasutusel. Selle polümeeri eri tüüpe saadakse eteeni (C2H4 ehk CH2=CH2) molekulide polümerisatsiooni tulemusena. Kui eteenis lõhkuda kaksiksidemed üksiksidemeteks, tekivad pikad elemnentaarlülide ahelad –CH2–CH2–CH2–, üldvalem (CH2)n. Keemiliselt kuulub polüetüleen polüolefiinide rühma, on mittepolaarne ja olenevalt tüübist vähemal või suuremal määral kristalliseerunud ehitusega.
Polüetüleen on elastne, seejuures mehaaniliselt küllalt tugev, peab hästi vastu keemilistele mõjutustele, on hea dielektrik, kasutatav temperatuurini 80–120 °C. Ka on seda võrdlemisi odav toota. Tulenevalt tööstuse ja kaubanduse laialdasest vajadusest pakkekiletoodete järele moodustab selle plasti toodang maailmas enam kui kolmandiku kõigi plastide kogutoodangust.