Poljudje
From Wikipedia, the free encyclopedia
Poljudje (vene keeles полюдье) oli andami kogumine või andamikogumisretk Vana-Venes, hilisem (sageli määramata suurusega) andam; samuti kostitamist, pidustusi ja kingitusi pakkuv ringreis distsiplinaar-, haldus- või kriminaalmenetlusteks riigi eri piirkondades.[1] Ajalukku jäänud kui viikingite juhi ja Vana-Vene riigi rajaja vürst Olegi poolt Kiievi vürstide kõige olulisemaks privileegiks seatud korraldus vallutatud alade slaavi hõimudelt andami kogumiseks, mis andis õiguse iga-aastase ringkäigu sooritamiseks sügisel ja talvel pärast saagi koristamist igalt majapidamiselt maksude väljanõudmiseks. Poljudje võeti kasutusele IX sajandil ning oli kasutusel kuni XII sajandini seoses idaslaavi hõimudega asustatud Euroopa territooriumil varafeodaalse riikluse tekkimise ja ennekõike seisusliku ühiskonnakorralduse arenemisega. Poljudje oli Vana-Vene vürstide esimesi katseid katta družiina ülalpidamise ja riigivalitsemisega seotud kulud ning oma isiklikud väljaminekud alistatud drevljaanide, dregovitšite, krivitšite, severjaanide, radimitšite, uulitšite ja teiste slaavlaste põlluharimise, karjakasvatuse või jahipidamisega jne saadud tuludest andami kui maksu võtmisega. Andami kokkukogumiseks viibis vürst isiklikult koos 100–200 relvastatud mehest koosneva družiinaga igal aastal novembrist aprillini ringkäigul maksualuste idaslaavi hõimude maadel. Poljudje esialgseks ainulaadseks omaduseks oli selle kindlaksmääramata suurus. Andamit maksis iga maja ehk "suits".[2] Poljudjet maksti nii vürstiriigi ja kasaaride pealinna turgudele Volgal kui ka Lääne-Euroopasse ekspordina müüdavate toodetena – karusnahad, mesi ja mesilasvaha, kala, linane kangas, rõivad, orjad, käsitöötooted, relvad, tööriistad, samuti varustus ja vahendid nende transportimiseks: lodjad, hobused ja reed. Lisaks andami loovutamisele pidid alluvad hõimud poljudje ajal vürsti ja tema družiinamehi toitma ja kostitama, jahipidamisi ja pidustusi korraldama. Hiljem, talupoegade feodaalse sõltuvuse arenedes ja süvenedes, astus asemele obroki maksmine.[3]
Poljudje on puhtalt slaavi päritolu termin. Poolas on see tuntud kui стан ('laager, laagriplats'), sundkoormiste võtmine – гощенье ('kostitamine'). Sõnal ei ole mingit sidet varjaagidega, kuigi Skandinaavia maades vastavat andamit kogudes kasutati sarnast slaavipärast väljendit, näiteks jutustuses Harald Kaunisjuuksest kasutatakse terminit poluta või polutasvarf.[4][5]