Preisimaa vabariik
From Wikipedia, the free encyclopedia
Preisimaa vabariik (saksa keeles Freistaat Preußen) oli Saksa liidumaa, mis moodustati pärast Preisi kuningriigi kaotamist esimese maailmasõja lõppedes. See oli Weimari vabariigi aegse Saksa Riigi suurim liidumaa, hõlmates peaaegu 5⁄8 (62,5%) selle territooriumist ja rahvastikust. Vaba Riik on teine saksa mõiste vabariigile (republic), mis võeti kasutusele vastukaaluks ladina sõnale, mida sel ajal seostati paljude sakslaste meeles vaenlase Prantsusmaaga.[viide?]
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2014) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Freistaat Preußen 1918–1947 | |||||
Preisimaa aastal 1925. | |||||
Valitsusvorm | vabariik | ||||
---|---|---|---|---|---|
Osa | Weimari vabariigi liidumaa | ||||
Pealinn | Berliin | ||||
Riigikeeled | saksa | ||||
|
Demokraatlik Preisimaa Vaba Riik muudeti teovõimetuks, kui see 1932.–1933. aasta Preisi riigipöördega (Preußenschlag) üle võeti ja Otto Braun ametiruumidest lahkuma sunniti. Tema valitsus läks selle väljatõstmise pärast kohtusse, kuid aastal 1933 võttis natsirežiim Preisi valitsuse oma kontrolli alla.
Aastast 1933 oli Vaba Riik ilma jäetud parlamentaarsest demokraatiast ja seda valitseti üksnes Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (natsipartei) juhtimisel. Esialgu haldas Preisimaad kõrge nats Hermann Göring, kes nimetati Preisimaa ministerpresideniks. Aastal 1935 tükeldati Vaba Riigi territoorium piirkondlikeks gaudeks, millest mõned hõlmasid nii Preisi kui ka mitte-Preisi territooriume, sellega lõpetati tõhusalt Preisimaa kui üks Saksamaa territoriaalne üksus. Kuigi Preisimaa Vaba Riik jätkas nime poolest olemist ja Hermann Göring oli läbi kogu natsiaja peaministriks, sulandati Preisi valitsus aastal 1935 tõhusalt Saksa Riigi valitsusega ja Göringi positsioon ministerpresidendina alandus titulaarseks, võrreldes tema palju tähtsamate ametitega Kolmanda Reichi valitsuses.
Pärast teise maailmasõja lõppu lähenes Otto Braun Ameerika ametnikele, et taastada õiguslik Preisi valitsus. Liitlaste okupatsiooniväed, kes olid okupeerinud kogu Saksamaa, olid selle idee vastu ja kuulutasid Preisimaa aastal 1947 kaotatuks.