Punane väljak
From Wikipedia, the free encyclopedia
Punane väljak (vene keeles Kрасная площадь 'punane väljak', algne tähendus 'ilus väljak') on väljak Moskva kesklinnas Kremli idamüüri taga.
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Oktoober 2021) |
| Punane väljak ja Moskva Kreml | |
|---|---|
 UNESCO maailmapärand | |
 Punane väljak (vaade kagu suunas, 2011) | |
| Asukoht |
 Venemaa |
| Tüüp | kultuurimälestis |
| Kriteeriumid | I, II, IV, VI |
| Viited | 545 |
| Piirkond* | Euroopa ja Põhja-Ameerika |
| Nimekirja arvatud | 1990 (14. istung) |
| * Regioon on UNESCO määratletud | |
.jpg)
Punane väljak on rahvusvaheliselt tuntuim väljak Moskvas ning üks tuntumaid väljakuid üleilmselt.
Punasel väljakul asuvad Vassili Blažennõi kirik ja Lenini mausoleum ning selle ääres on GUMi kaubamaja.
Punane väljak on 300 m pikk ja 70 m lai. Selle pindala on 2,31 hektarit.[viide?]
Punase väljaku rajamise aega ei ole võimalik kindlaks teha. Tõenäoliselt oli praeguse väljaku kohal vaba plats juba Kremli rajamise ajal, lähtudes kaitseotstarbelistest kaalutlustest, et vaenlane ei saaks Kremlile salaja ligi hiilida.[viide?]
Linna väravate ette tekkis turg ja esialgu nimetati platsi Turuks (Торг). 13. sajandi lõpus asutati "Imelise Issanda Ilmutuse klooster koos Ülipüha Jumalaema Kuulutuse külgaltariga Moskvas turu taga" ja on võimalik, et seal mõeldigi turu all praegust Punast väljakut. Kuid see sissekanne Issanda Ilmutuse kloostri majaraamatus on märgatavalt hilisem kloostri asutamisest.[viide?]
Esimene väljaku mainimine leetopissis pärineb aastast 1434: Varvarskaja tänavale turu taha Borissi ja Glebi kiriku juurde maeti Maksim Õnnis.[viide?]
Sageli arvatakse, et väljak tekkis 15. sajandi lõpupoole "kui pärast Kremli müüride ehitust loodi sinna vaba plats". Tuleb arvestada, et sel ajal ei ehitatud Kremli müüre esimest korda, vaid tegu oli ümberehitusega, mille käigus Kremli pindala suurenes varasema müüri ees olnud lageda platsi arvelt.[viide?]
Mõned autorid seovad väljaku ilmumise veelgi hilisema sündmusega, 1493. aasta aprillis toimunud tulekahjuga, pärast mida "suurvürst Ivan Vassiljevitši käsuga lammutati kirikud ja talud Neglimnaja taga ning müürist kuni lähimate majadeni loeti välja sada ja kümme sülda (235 m)". Kuid koht "Neglimnaja taga" ei sobi Punase väljaku kohta ja pealegi oli turg seal juba hiljemalt 1434. aastast.[viide?]
1552. aastal toimunud Kaasani khaaniriigi alistamise mälestusmärgiks ehitati 1555–1561 aastail Punasele väljakule Ivan Groznõi käsul Vassili Blažennõi kirik.
Kuni 17. sajandi alguseni nimetati seda väljakut Turuks, alates 16. sajandi lõpust kasutati ka nimetust Suur väljak, kuid kõige sagedamini nimetati seda Põlenguks (Пожар Požar). Seda nimetust on seotud 1571. aasta tulekahjuga, kuid esimest korda kohtab seda juba 1534. aastal seoses Kitai-gorodi (eesti keelde tõlgitud tihti ekslikult "Hiinalinnaks", tegelikult tuleneb vene sõnast "kitõ" - e.k 'vaiad', 'talad'; puidust talad toestasid algset kivimüüri Kitai-gorodi ümber.[1]) müüri ehitamisega. Põlengud ei toimunud üksnes turul ja pole kohane püüda seda nime seostada mingi konkreetse põlenguga, sest põleng oli tollal üldnimetus kohaliku kremli juures oleva platsi kohta, kus tavaliselt oli turg, aga mitte tingimata. Näiteks 1627 käskisid kirikuvõimud pärast Segaduste aja lõppu kõigis Venemaa linnades, mis mõnda aega olid Rzeczpospolita kontrolli alla kuulunud, kõik leedukeelsed (s.t ladina tähtedega) raamatud kokku korjata "ja Põlengul ära põletada". Sellest saab järeldada, et igas tollases linnas pidi olema Põleng. Ka Moskvas nimetati dokumentides 16. sajandil kahel korral põlenguks Lubjanka väljakut, viimati 1581.[viide?]
Punaseks väljakuks nimetati seda väljakut esimest korda 23. aprillil 1661. Uus nimetus tuli käibele väga järsku. Kui varasemaid nimetusi kasutati sageli paralleelselt ja isegi samas tekstis mitut, siis ametlikes dokumentides ei nimetatud seda väljakut enam kusagil muudmoodi kui Punaseks väljakuks. Viimast korda nimetati seda Põlenguks 1662. aastal rahvarahutusi uurinud kohtudokumentides. Niisugune nime kiire ja täielik vahetus annab alust arvata, et tsaar Aleksei Mihhailovitš pidi vastava käsu andma.[viide?]
Venekeelne sõna красный tähendab tänapäeval üksnes 'punast', aga minevikus ka 'ilusat'. Ekslikult on arvatud, et Punane väljak sai nime selle ääres asuva Vassili Õndsa kiriku (Vassili Blažennõi kirik, Jumalaema Kaitsmise kirik, kuni 17. sajandini ka Püha Kolmainu kirik, vene keeles Храм Василия Блаженного) järgi, mida peeti ilusaks. Punane väljak oli minevikus tänapäevasest väiksem. Seda kohta nimetati esialgu Troitse väljakuks (Kolmainu kiriku järgi), 1667. aastast on säilinud ka nimetus Pokrovski väljak (Jumalaema Kaitsmise kiriku järgi). 1661. aastal mainitakse esimest korda Vassili Õndsa väljakut. Alles 19. sajandil sai Vassili Õndsa väljak selle väljaku peamiseks nimeks ja alles 1924. aastal ühendati Vassili Õndsa väljak Punase väljakuga.[viide?]
Väljak kuulub koos Kremliga UNESCO maailmapärandi nimistusse.[viide?]
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
