Päikesekiirgus
Päikeselt lähtuv elektromagnetlainete ja aineosakeste voog / From Wikipedia, the free encyclopedia
Päikesekiirgus on Päikeselt lähtuv elektromagnetlainete ja aineosakeste voog.[1] Päikesekiirguse voog mõjutab tugevasti elu Maal, sellest sõltub atmosfääri soojenemine ja jahtumine, atmosfääri püsivus, vee aurumine ja kondensatsioon, soojusenergia olemasolu ja üldisemalt Maa kliima. Suurem osa päikesekiirgusest hajub maailmaruumis laiali. Maani jõuab vaid pool miljardikku kogu kiirgusest ehk 5,4 × 1012 teradžauli aastas.[2] Maa keskmisel kaugusel Päikesest Maa atmosfääri ülapiirile päikesekiirtega risti olevale pinnaühikule langevat kiirgusvoo hulka nimetatakse solaarkonstandiks. Solaarkonstandi väärtus muutub Päikese 11-aastase tsükli kestel vahemikus 1361–1362 W/m2. Atmosfääriväline päikesekiirguse spekter on ligikaudu võrdne absoluutselt musta keha kiirgusega temperatuuril 5800 K.[1]
See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2018) |