Püsimälu
From Wikipedia, the free encyclopedia
Püsimälu (sisemälu) ehk ROM (ingl Read-Only Memory, ainult loetav mälu) on andmesalvesti, milles andmed säilivad püsivalt (ka ilma elektritoiteta). Enne pooljuhttehnoloogial baseeruvale mälutehnikale üleminekut 1970. aastail oli püsimäluna kasutusel näiteks ferriitmälu.
See artikkel räägib infotehnoloogia mõistest; psühholoogia mõiste kohta vaata artiklit Pikaajaline mälu |
Esimesed pooljuht-püsimälud olid maskprogrammeeritud (lihtsustatult öeldes, trükitud läbi mälu struktuuri määrava fotošablooni – maski). Niisugune tõepoolest ainult lugemist võimaldav mäluseade sobis majanduslikult ainult masstootmiseks. Edasises arendustöös töötati välja niisugused püsimäluseadmete versioonid, mida saab programmeerida (informatsiooniga täita) ka pärast valmistamist. Ilmusid programmeeritavad püsimälud (PROM) ja selle edasiarendatud tüübid. Kõigile neile on omane talletatud info kestev säilimine. Kõikide mälude puhul on kasutusel kahendsüsteem ja ühes mälupesas (täpsemalt mäluelemendis) talletatakse üks bitt infot.