Rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsioon
From Wikipedia, the free encyclopedia
Rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsioon (ka Chicago konventsioon; inglise keeles (Chicago) Convention on International Civil Aviation) on 7. detsembril 1944 Chicagos vastu võetud konventsioon, mis pani paika rahvusvahelise lennunduse põhiprintsiibid.
Konventsiooni järgi moodustati Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO).
Eesti ühines konventsiooniga 1992.[1]
Ameerika Ühendriikide välisministeeriumi ametnik Adolf Berle oli rahvusvahelise lennunduse konventsiooni diskussiooni aktiivne edasiviija ning inimene, kelle tõttu jõuti 1944. aastal rahvusvahelise lennunduse konventsioonini. Adolf Berle oli välisministeeriumi riigisekretäri abi, ülikooli professor ning pikaaegne Ameerika presidendi Franklin D. Roosevelti toetaja. [2]