Riigiduuma

Riigiduuma (vene keeles Государственная дума) on Venemaa parlamendi alamkoda. Ülemkojaks on Föderatsiooninõukogu. 1993. aasta Venemaa Föderatsiooni põhiseaduse järgi kuulub Riigiduumasse 450 neljaks aastaks valitavat saadikut. Riigiduumasse valitu peab olema vähemalt 21-aastane ning Venemaa kodanik.

Riigiduuma
Госуда́рственная ду́ма
VIII Riigiduuma
Tüüp
Tüüp	Venemaa Föderaalassamblee alamkoda
Ajalugu
Asutatud	12. detsember 1993
Eelnev	NSV Liidu Ülemnõukogu Liidunõukogu Venemaa Föderatsiooni Ülemnõukogu Vabariigi Nõukogu
Juhtkond
Riigiduuma eesistuja	Vjatšeslav Volodin, Ühtne Venemaa alates 5. oktoobrist 2016
Struktuur
Kohtade arv	450
Fraktsioonid	Valitsus (325)      Ühtne Venemaa (325) Teised erakonnad (123)      Kommunistlik Partei (57)      Õiglane Venemaa (27)      Liberaaldemokraatlik Partei (22)      Uued Inimesed (15)      Kasvupartei (1)      Parteitu saadik (1) Vabad kohad (2)      Vabad kohad (2)
Volituste kestus	Viis aastat
Valimised
Valimissüsteem	Segasüsteem
Viimased valimised	17.–19. september 2021
Järgmised valimised	enne 20. septembrit 2026
Kogunemispaik
Riigiduuma hoone, Moskva
Veebileht
http://duma.gov.ru/

Venemaa Föderatsiooni Riigiduuma asub Moskvas aadressil Ohhotnõi rjad, maja nr 1.

Venemaa Riigiduuma esimehed

• Ivan Rõbkin, 14. jaanuar 1994 – 17. jaanuar 1996;
• Gennadi Seleznjov, 17. jaanuar 1996 – 29. detsember 2003;
• Boriss Grõzlov, 29. detsember 2003 – 21. detsember 2011;
• Sergei Narõškin, 21. detsember 2011 – 5. oktoober 2016;
• Vjatšeslav Volodin, 5. oktoober 2016 –

Riigiduuma koosseisud

2016 valitud Riigiduuma koosseis

• Ühtne Venemaa – 343 kohta
• Venemaa Föderatsiooni Kommunistlik Partei – 42 kohta
• Venemaa Liberaaldemokraatlik Partei – 39 kohta
• Õiglane Venemaa – 23 kohta
• Rahvuslik-patriootiline Liit Rodina – 1 koht
• Kodanikuplatvorm – 1 koht
• sõltumatu – 1 koht

Riigiduuma 2011–2016

Riigiduuma koosseisus (2011–2016) oli järgmine kohtade jaotus:

• Ühtne Venemaa (49,54% häältest ja 238 kohta),
• Venemaa Föderatsiooni Kommunistlik Partei (19,16% häältest ja 92 kohta),
• Venemaa Liberaaldemokraatlik Partei (13,22% ja 64 kohta),
• Õiglane Venemaa (11,66% ja 56 kohta).

 Pikemalt artiklis 2011. aasta Venemaa parlamendivalimised

Riigiduuma 2007–2011

Riigiduuma koosseisus (2007–2011) oli järgmine kohtade jaotus:

• Ühtne Venemaa – 315 kohta (70%)
• Vene Föderatsiooni Kommunistlik Partei – 57 kohta (12,7%)
• Venemaa Liberaaldemokraatlik Partei – 40 kohta (8,9%)
• Õiglane Venemaa – 38 kohta (8,4%)

Riigiduuma 2003–2007

Riigiduuma koosseisus (2003–2007) oli järgmine kohtade jaotus:

• fraktsioon Ühtne Venemaa – 304 kohta (67,56%)
• Vene Föderatsiooni Kommunistliku Partei fraktsioon – 48 kohta (10,67%)
• Venemaa Liberaaldemokraatliku Partei fraktsioon – 31 kohta (6,89%)
• fraktsioon Õiglane Venemaa-Rodina – 33 kohta (7,11%)
• fraktsioon Rahvuslik-patriootiline Liit Rodina – 9 kohta (2%)
• sõltumatud saadikud – 21 kohta (4,67%)

Riigiduuma esimees aastatel 2003–2011 Boriss Grõzlov

Ajalugu

Venemaa Keisririik

 Pikemalt artiklis Riigiduuma (Venemaa keisririik)

Venemaa keisririigi keiser Nikolai II nõustus vabadel valimistel valitava Venemaa Riigiduuma loomisega Venemaal 3. märtsil 1905. aastal.

Viieks aastaks valitud Riigiduuma pidas istungeid Peterburis Tauria palees.

• I Riigiduuma, 27. aprill (vkj/10. mai) – 8. juuli (vkj/21. juuli 1906)
• II Riigiduuma, 20. veebruar (vkj/5. märts) – 2. juuni (vkj/15. juuni 1907)
• III Riigiduuma, 1. november (vkj/14. november) 1907 – 9. juuni (vkj/22. juuni 1912)
• IV Riigiduuma, 15. november (vkj/28. november) 1912 – 6. oktoober (vkj/19. oktoober 1917)

märkus: kuupäevad vana kalendri järgi

Venemaa keisririigi Riigiduuma esimehed

• I Riigiduuma esimees Sergei Andrejevitš Muromtsev;
• II Riigiduuma, esimees Fjodor Aleksandrovitš Golovin;
• III Riigiduuma, esimees
  • Nikolai Aleksandrovitš Homjakov, aastatel 1907–1910;
  • Aleksandr Ivanovitš Gutškov, aastatel 1910–1911;
  • Mihhail Vladimirovitš Rodzjanko, aastail 1911–1917, Riigiduuma Ajutise Komisjoni esimees 27. veebruar–2. märts 1917;
• IV Riigiduuma, esimees Mihhail Rodzjanko, aastail 1911–1917
  • 6. oktoobril 1917. aastal, faktiliselt aga juba 25. veebruaril 1917. aastal aeti Riigiduuma Sotsialistide-Revolutsionääride Partei ja Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei bolševike tiiva esindajatest moodustatud Petrogradi Nõukogu poolt laiali.

Venemaa Föderatsioon

Duuma valimissüsteem

Kuni 2008. aastani valiti Venemaa Riigiduuma neljaks aastaks, seejärel pikendati valitsusaega viie aastani. Järgmiste valimiste väljakuulutamine on presidendi ülesanne. Duumas on 450 kohta, mis on Putini poolt 2005. aastal vastu võetud seaduse alusel määratud ainult partei nimekirjast.

Kõik kohad duumas on alates 2003. aastast määratud võrdelise ehk proportsionaalse valimissüsteemi alusel (proportional representation). Duumasse saamiseks on tarvis ületada 7% künnis (varem oli see 5%). 2009. aasta kevadel tegi president Medvedev paranduse, mis lubab eraldada ühe koha parteidele, kes koguvad 5–6% häältest ning kaks kohta parteidele, kes koguvad 6–7% häältest.

Duuma kohtade jaotamiseks kasutatakse Hare meetodit (the Hare method), mis jagab kõik kehtivad hääled kohtade koguarvuga, saades koefitsiendi. Iga partei kogutud hääled jagatakse läbi selle koefitsiendiga, et paika panna mitu kohta ta duumas võidab. Kui mõned kohad jäävad pärast seda veel välja jagamata, lähevad need jagamise tulemusena kõige suurema jäägiga parteidele.

Valimistel saavad osaleda ainult ametlikult registreeritud parteid, kes omavahel ei tohi moodustada blokki, et suurendada oma võimalusi ületada 7% künnis.

Duumakohad on jaotatud parteinimekirjas olevatele üksikisikutele nende positsiooni järgi (ranking) vastavas parteis. 2005. aastal vastu võetud seadusega ei ole enam duuma liikmetel lubatud pärast valituks osutumist muuta oma parteilist kuuluvust (eelnevalt vahetasid mitmed duuma liikmed parteid pärast valituks osutumist, mis viis väga suure vastuoluni valimistulemuste ja duumas esindatute vahel) (Russia Votes 2010)

Venemaa Duuma valimistel oli varem lubatud (kuni 2003. aasta valimised kaasaarvatud) hääletada kõigi kandidaatide vastu, mida eelistati rohkem kui pigem üldse mitte hääletada.

Duuma valitakse üldiselt tervelt ametiajaks (5 aastat), president võib duuma laiali saata ja korraldada ennetähtaegsed valimised ainult kahel juhul: 1) kui duuma hääletab presidendi nimetatud peaministrikandidaadi vastu kolm korda järjest või 2) kui duuma esitab edukalt valitsusele umbusaldust kaks korda kolme kuu jooksul.

Välislingid

• Venemaa parlamendi koduleht