Risosfäär
From Wikipedia, the free encyclopedia
Risosfäär on taimejuurte pinda ja juurte lähisruumi ümbritsev muld, muda või vesi, milles mikroobide kooslust mõjutavad otseselt juured ja nende eritised. Peale mikroorganismide leidub risosfääris ka seeni ja loomi. Risosfääri koostis on taimede jaoks oluline selle pärast, et see on keskkond, kust taim saab oma elutegevuseks vajalikke aineid ja mikroelemente.
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Aprill 2023) |
Taimejuurte lähiümbruse mullakiht on tavaliselt mõne millimeetri paksune ja võib sisaldada 1010–1012 bakterirakku.[1] Risosfääri struktuur ja koostis sõltuvad oluliselt mulla tüübist ja taime liigist, kuna erinevad taimeliigid eelistavad spetsiifilisi mikroobiliikide esinemist ja püüavad neid meelitada.[2] Selle põhjuseks on see, et eriomased mikroobiliigid võivad erinevat moodi mõjutada selle keskkonna keemilist koostist ning potentsiaalselt mõjutada taime arengut ja kasvu. Tihti võib risosfäärist leida Rhizobia seltsi liike, kes on tavaliselt sümbiootilised lämmastiku fikseerijad. Sümbioos on suhe kahe liigi vahel, kus kumbki pool saab kasu. Rhizobia seltsi bakterid moodustavad õhu lämmastikust (N2) ammoniaagi (NH3), mis on taimede jaoks tähtis lämmastiku allikas. Taim omakorda tagab bakteritele hapnikuvaba keskkonna, et nende ensüümid töötaksid korralikult.[1] Olulised on ka Pseudomonas perekonna liigid, kes moodustavad taimejuurte peal biokilet, kaitstes neid haigustekitajate eest.[3] Risosfääris leidub ka Bacillus, Streptomyces, Trichoderma ja Fusarium liike.