Rõuged
nakkushaigus / From Wikipedia, the free encyclopedia
Rõuged (ladina keeles variola, variola vera) on rõugeviiruste põhjustatud, valdavalt inimeste lööbeline viiruslik nakkushaigus. Rõugeteks võidakse nimetada ka rõugeviiruste poolt laborinakkuse tulemusel tekkinud haigust.
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
See artikkel vajab ajakohastamist. |
Rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni 10. versioonis kodeeritakse rõuged jaotises [B03].
Rõugeid põhjustavad kaks viirust: Variola major ja Variola minor.[1] Haigus on tuntud ka ladinakeelsete nimedega Variola või Variola vera, mis on tuletised ladinakeelsest sõnast varius, mis tähendab täpiline, või sõnast varus, mis tähendab vistrikku. Terminit rõuged kasutati esmalt 15. sajandil Euroopas, et eristada variola't süüfilisest.[2] Viimane teadaolev loomulik rõugejuhtum (Variola minor) diagnoositi 26. oktoobril 1977.
Rõugeid tekitav viirus asub väikestes naha, suu ja kurgu veresoontes. Nahal tekib iseloomulik makulopapuloosne lööve ja hiljem kõrgemad vedelikuga täidetud villid. V. major tekitab tõsisema haiguse, millel on 30–35% suremus. V. minor tekitab kergema vormiga haiguse, mis tapab umbes 1% nakatunutest.[3] V. majori hilisem tüsistus on omapärased armid, tihti näol, mida esineb umbes 65–85% ellujäänutest.[4] Harvemini esinevad (u 2–5% juhtudest) tüsistused on sarvkesta haavandi ja armistumise tõttu pimedaks jäämine ning osteomüeliidi (luuüdipõletiku) põhjustatud jäsemete deformatsioonid.
Arvatakse, et rõuged ilmusid umbes 10 000 aastat eKr.[2] Varaseimaks tõendiks rõugete kohta peetakse Egiptuse vaarao Ramses V muumialt leitud pustuloosset (mädavillilist) löövet.[5] 18. sajandi lõpul tapsid rõuged umbes 400 000 eurooplast aastas. Ohvreid oli kõigis ühiskonnaklassides – teiste hulgas suri rõugetesse sel ajal viis valitsevat monarhi.[6] Rõuged põhjustasid kolmandiku kõikidest pimedaks jäämistest.[3] 20–60% nakatunutest (sh üle 80% nakatunud lastest) surid rõugetesse.[7] 20. sajandil arvatakse rõugete ohvreid olevat umbes 300–500 miljonit.[8][9] Näiteks 1967. aastal suri Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul 15 miljonist nakatunust 2 miljonit.
Alates 19. sajandist võideldi rõugete vastu ulatusliku vaktsineerimisega ning 1979. aastal teatas Maailma Terviseorganisatsioon, et looduslike rõugeviiruste poolt tekitatud rõuged on ilmselt likvideeritud. Rõuged olid esimene kahest hävitatuks kuulutatud viirushaigusest. Teine, veiste katk, kuulutati likvideerituks 2011. aastal.[10][11]