From Wikipedia, the free encyclopedia
Salu-tikksaba (Malurus cyaneus) on värvuliste seltsi tikksabalaste sugukonda kuuluv linnuliik, kes elutseb Kagu-Austraalias.
Salu-tikksaba | |
---|---|
Isane ja emane salu-tikksaba Ensays Victoria osariigis Austraalias | |
Kaitsestaatus | |
Taksonoomia | |
Riik |
Loomad Animalia |
Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
Klass |
Linnud Aves |
Selts |
Värvulised Passeriformes |
Sugukond |
Tikksabalased Maluridae |
Perekond |
Malurus |
Liik |
Salu-tikksaba |
Binaarne nimetus | |
Malurus cyaneus (Ellis, 1782) | |
Salu-tikksaba levik |
2021. aastal valiti liik Austriaalias aasta linnuks. Teisele kohale tuli austraalia konnkurk (Podargus strigoides).
Salu-tikksabal on kirjeldatud kuute alamliiki:[2]
Salu-tikksaba on 14 sentimeetrit pikk[11] ja kaalub 8–13 grammi,[12] kusjuures isaslinnud on tavaliselt pisut suuremad kui emased.[13] Nende saba on keskmiselt 5,9 cm pikk,[14] mis teeb salu-tikksabadest Malurus 'e perekonna ühe kõige lühema sabaga liigi.[15] Noka pikkus on sõltuvalt alamliigist 9 (M. c. cyaneus) kuni 8 mm (M. c. cyanochlamys),[12] see on võrdlemisi pikk, kitsas, terav ja pea poolt laiem. Üldiselt sarnaneb nokk oma ehituselt teistele putuktoidulistele lindudele.[16]
Sarnaselt teistele tikksabalistele on ka salu-tikksaba silmatorkav oma soolise dimorfismi poolest. Isaslindude pulmasulestik on väga silmatorkav, selles värvuses asetuvad kontrasti sillerdav sinise ning must ja hallikas-pruun. Erksavärvilised kroonsuled ja kõrvatutid on figureerivad kesksetena ka liigi pulmamängudes.[17] Isaslinnu pesitsusaegset sulestikku iseloomustab ka kirgassinine värv otsmikul, kõrvade kattesulestikus, sabal ja kukla ja ülaselja vahel. Samuti pruunid tiivad ning must kõri, silmatriip, rind ja nokk. Emaslinnud, nooremad isendid ja mittepesitsevad isaslinnud on kahvatut helepruuni värvi, neil on heledam alakõht ning samuti helepruun (emaslinnud ja noorlinnud) või tuhm hallikassinine (mittepesitsevad isaslinnud) saba. Noorte isendite ja emaslindude nokk on pruun,[18] isastel läheb see esimese talve järel mustaks.[19] Noored isaslinnud vahetuvad pulmasulestikku esimesel pesitsusajal pärast koorumist, ehkki vahel jääb nende pulmasulestikku mõningaid pruunikaid sulgi, mis vahetuvad ühe-kahe aasta pärast.[20] Nii emas- kui isaslinnud vahetavad oma sulgi sügisel pärast paaritumist, misjärel isaslinnud kannavad kuni talve või kevadeni tavasulestikku.[19]
Salu-tikksabad on peamiselt putuktoidulised. Nad söövad mitmesuguseid väikseid putukaid (näiteks sipelgaid, rohutirtse, haisulutikaid), kuid vähemal määral ka seemneid, lilli ja puuvilju.[21][22] Nad otsivad toitu maapinnalt või kuni kahe meetri kõrgusest põõsastikust.[21] Et sellise toiduotsimisviisi tõttu ohustavad neid erinevad kiskjad, otsivad salu-tikksabad toitu mitmekesi koos ja tihti mõne varjumispaiga lähedal. Sipelgad on eriti olulised talviti, mil muud toitu on vähem.[23] Poegi toidetakse tihti mõnevõrra suuremate putukatega (nt suuremad rohutirtsud ja röövikud), kui täiskasvanud linnud ise söövad.[24].
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.