Saturn V
From Wikipedia, the free encyclopedia
From Wikipedia, the free encyclopedia
Saturn V oli kanderakett, mida NASA kasutas aastatel 1965–1973.
 | See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2006) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
 Esimene Saturn V, AS-501, enne Apollo 4 starti | |
| Tootja |
Boeing North American Douglas |
|---|---|
| Päritolumaa | Ameerika Ühendriigid |
| Projekti maksumus | 6,4 miljardit dollarit |
| Raketistardi maksumus | 185 miljonit dollarit |
| Suurus | |
| Pikkus | 110,6 m |
| Läbimõõt | 10,1 m |
| Mass | 2 970 000 kg |
| Astmeid | 3 |
| Seotud raketid | |
| Perekond | Saturn |
| Tuletised | Saturn INT-21 |
| Võrreldavad |
N1 SLS Starship |
| Stardiajalugu | |
| Hetkeseis | ei ole kasutuses |
| Stardikohad | Kennedy Kosmosekeskuse stardikompleks 39 |
| Raketistarte | 13 |
| Edukaid starte | 12 |
| Nurjunud starte | 0 |
| Osaliselt nurjunud starte | 1 (Apollo 6) |
| Esmalend | 9. november 1967 |
| Viimane lend | 14. mai 1973 |
Kolmeastmeline kanderakett töötati välja Apollo programmi jaoks, aga seda kasutati hiljem ka Skylabi orbiidile viimiseks. Kanderaketid startisid 13 korda ja NASA ei kaotanud selle aja jooksul ühtegi meeskonda ega laadungit. Saturn V on siiani maailma pikim, raskeim ja võimsaim kanderakett, selle kogupikkus oli 110,6 meetrit, suurim läbimõõt 10 m ja kogukaal 2934,8 tonni. Lisaks on see siiani ainus kanderakett, mis on viinud inimese Maa-lähedasest orbiidist kaugemale.
Kanderakett töötati välja Wernher von Brauni ja Arthur Rudolphi juhtimisel, arendustöösse andsid oma panuse ka ettevõtted Boeing, North American Aviation ja IBM.
Esimese astme (S-IC) mootorid F-1 töötasid 160 sekundit ning kiirendasid raketi kiiruseni 3,71 km/s. Selles astmes oli kütuseks petrooleum ja oksüdeerijaks vedel hapnik, mida oli kokku ligi 2150 tonni. Viie mootoriga esimene aste arendas 3400 tonnist tõukejõudu ja kulutas igas sekundis umbes 13,5 tonni kütust. Saturn V esimese astme stardi ajal värises maapind kuni kuue kilomeetri raadiuses.
Et kanderakett ei ületaks plaanitust suuremat kiirendust, lülitati esimese astme viiest mootorist üks mootor (keskmine) ettenähtud ajal välja. Kui kanderakett oli saavutanud vajaliku kiiruse ja kõrguse 60 km, eraldus tühjenenud I aste, mis jätkas inertsi tõttu tõusu veel mõni minut kuni 110 km kõrguseni, kust langes lõpuks Atlandi ookeani umbes 550 km kaugusele stardipaigast.
Teine aste rakendus tööle pärast I astme eraldumist, erinevalt esimesest astmest oli II astme kütuseks veeldatud vesinik, mis reageerides (põledes )6 minuti ja 30 sekundi jooksul vedela hapnikuga, arendas viie J-2 krüogeenmootori abil kokku 500-tonnist tõukejõudu. Teise astme abil saavutas kanderakett kiiruse 6,8 km/s ja kõrguse 182 km. Peale eraldumist põles II aste atmosfääris ära.
Kolmanda astme ainsa krüogeenmootori J-2 kütuseks oli samuti veeldatud vesinik ja oksüdeerijaks vedel hapnik. Selle astme mootori eripäraks oli väljalülitamise ja taaskäivitamise võimalus. III astme mootori 2,5-minutilise põlemisajaga saavutas kosmoselaev Maa orbiidile jäämiseks vajaliku kiiruse. Õigel hetkel käivitati III astme mootor uuesti 5 minutiks, et anda kosmoslaevale Maa orbiidilt Kuu suunas liikumise trajektoor. III astme ülaosas paiknes kuumoodul, mis pidi eralduma juba Kuu orbiidil.
Esimene aste
Teine aste
Kolmas aste
Kogu kanderakett
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
