Space Launch System
From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Space Launch System (inglise keeles 'kosmosesse lennutamise süsteem', lühend SLS) on NASA-s väljatöötamisel olev kanderakett, mis peaks asendama 2011. aastal lennud lõpetanud kosmosesüstikud[8]. Kanderaketi kasutusele võtmine peaks NASA-l võimaldama korraldada süvakosmose missioone, sealhulgas mehitatud missioone Marsile. SLS-i asuti välja töötama 2010. aastal pärast Constellationi programmi tühistamist ning sellest peaks saama läbi aegade võimsaim kanderakett.
SLSi versioon Block 1 peab suutma viia Maa-lähedasele orbiidile 70-tonnise laadungi. Block 2 versioon, mis stardib koos süstiku tahkekütusekiirenditest edasi arendatud kiirenditega, peab suutma Maa-lähedasele orbiidile viia vähemalt 130-tonnise laadungi. Lisaks on stardikiirendite abil startiv SLS võimeline transportima astronaute ja varustust Maa-lähedaselt orbiidilt kaugemale. Plaanide kohaselt hakkab SLS kasutama Kennedy kosmosekeskuse stardikomplekse. Space Launch Systemi esimene start toimub plaanide kohaselt novembris 2021.[9]
2011. aastal oli projekti eelarveks 18 miljardit dollarit, millest 6 miljardit oli Orioni, 10 miljardit kanderaketi ja 2 miljardit stardiplatvormide arendamiseks. Mitmed organisatsioonid on avalikult pooldanud programmi tühistamist, tuues põhjenduseks, et on liiga kallis ning takistab teiste NASA projektide rahastamist.
Remove ads
Block 1
.png)
SLS kasutab osaliselt Space Shuttle'i ajajärgust pärandiks jäänud tehnoloogiaid. Kanderaketi koosseisus on süstikutel kasutatud tahkekütusekiirendeid, mida on edasi arendatud. SLSi peamootorid kasutavad kütusena vedelvesiniku ja vedelhapniku segu ja on pärit süstikutelt aga need on modifitseeritud, sest iga mootorit kasutatakse vaid ühel missioonil.
Planeeritud missioonid
Viited
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads