From Wikipedia, the free encyclopedia
Silmalaug[1] ehk laug[2] (palpebra, mitm palpebrae) on paljude imetajate, lindude ja roomajate silma lisaelund. Laugude servale kinnituvad ripsmed. Liigutatav naha- ja lihasekurd tõenäiliselt kaitseb ja niisutab silmamuna eestpoolt.
Osal loomadest on ka nn kolmas silmalaug (palpebra tertia).
Silmalaud on mõlemal silmal ning need liigitatakse järgmiselt:
Kaladel silmalaud puuduvad.
Madude silmi ei kata liikuvad silmalaud, vaid kokkukasvanud laugudest moodustunud läbipaistev nahk – nahkkile, mis katab sarvkesta ja uueneb üheskoos kestamisega.
Laugude välimine pind on kaetud õhukese nahaga. Sisepinda katab aga lau-sidekest.
1972. klassifitseeriti lauhaigustena järgmised haiguslikud seisundid: blefariit, blefaroptoos, entroopium, ektroopium, lagoftalm,odraiva, rahetera.[4]
Nüüdisajal on lauhaigused klassifitseeritud Eestis kehtiva RHK-10 alampeatükis H00-H06 – Silmalau, pisaraelundite ja silmakoopa haigusseisundid, mida vajadusel täpsustatakse vastavates alamjaotistes.
Alamjaotised | Nimetus |
---|---|
[H00] | Hordeool ehk odraiva ja kalaasion ehk rahetera |
[H01] | Muu laupõletik |
[H02] | Lau muud haigusseisundid |
[H03] | Lau haigusseisundid mujal klassifitseeritud haiguste korral |
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.