Spittal an der Drau

Spittal an der Drau on linn Austria Kärnteni liidumaa lääneosas. See on Spittal an der Drau ringkonna halduskeskus.

Spittal an der Drau
Vaade Goldecki mäelt Gurktali Alpide suunas
Pindala: 48,5 km² (2018)[1]
Elanikke: 15 413 (1.01.2018)[2]
Koordinaadid: 46° 48′ N, 13° 30′ E
Asend Spittal an der Drau ringkonnas

Linn asub Gurktali Alpide lõunanõlval (Nocki mäed), Lurnfeldi nõo ja Alam-Drava oru vahel. Vaatamata nimele sai Spittali ajalooline tuumik alguse väikese Lieseri jõe kaldald, viimane suubub Dravasse Goldecki mäe jalamil, mis on Gailtali Alpide tipp linnast lõunas. Sinna tippu viib köisraudtee.

Omavalitsuse osad on Amlach, Edling, Großegg, Molzbichl, Olsach, Spittal ja St. Peter-Edling. Großeggis (liidendati 1973. aastal) ulatub Spittali ala Millstatti järve lõunakaldale.

Ajalugu

Asulat on esmamainitud 1191. aasta Salzburgi peapiiskopi Adalberti poolt välja antud dokumendis, kui kohalikud Kärnteni Ortenburgi krahvid Hermann I ja Otto II ehitasid haigla (Spittl) koos kabeliga kohta, kus Katschbergi kurule ja Salzburgi viiv iidne maantee ületas Lieseri jõe. Kõrvalolev asula sai turuõiguse 1242. aastal. Koos Ortenburgi mõisatega päris Celje krahv Hermann II 1418. aastal Spittali. 1436. aastal vahetult keisrile alluvateks riigikrahvideks ülendatud Celje krahvid hääbusid, kui krahv Ulrich II 1456. aastal László Hunyadi vasalli poolt tapeti, pärast mida hõivas tema territooriumi Habsburgist keiser Friedrich III, kes oli ka Kärnteni hertsog.

Porcia loss

Friedrich andis kodanikele õiguse valida oma kohtunik ja volikogu. Kuid Türgi sõdalased laastasid 1478. aastal Spittalit ja seda ümbritsevaid maid ning varsti pärast seda okupeerisid selle keiser Friedrichi pikaajalise rivaali Ungari kuninga Mátyás Hunyadi väed. Pärast talupoegade mässu ning kahte tulekahju jätkus langus, kuni 1524. aastal usaldas Austria ertshertsog Ferdinand I oma laekurile Gabriel von Salamancale (1489–1539) endise Ortenburgi krahvkonna.

Alates 1533. aastast püstitasid Salamanca-Ortenburgi krahvid peaväljakule Porcia lossi omale residentsiks. Itaalia palazzo stiilis hoonet peetakse üheks kõige olulisemaks renessansslossiks Austrias. Nad ehitasid ümber ka Spittli haigla teisel pool Lieseri jõge ja gooti stiilis katoliku Maarja kuulutamise kihelkonnakiriku romaani vundamendile 13. sajandist. 1662. aastal läks Spittal Gorizia Porcia krahvidele, kes omasid Porcia lossi 1918. aastani. Tänapäeval võõrustab palee iga-aastast klassikaliste teatrikomöödiate festivali (Komödienspiele Porcia) ja on ka koduloomuuseum. 1537. aastal püstitas Kärnteni Khevenhülleri aadliperekond lossi vastu residentsi, kus tänapäeval on raekoda.

1797. aastal piirasid Spittalit Prantsuse väed Esimese koalitsiooni sõja käigus. 1809. aastal läks see koos Ülem-Kärnteniga Schönbrunni rahu järgi Prantsuse Illüüria provintsidele. 1815. aastal Viini kongressil Austria keisririigile tagastatuna edenes kohalik majandus otsustavalt, kui see sai 1871. aastal juurdepääsu Austria Lõunaraudteevõrgule. Vägivaldsetes võitlustes Jugoslaavia vägede vastu enne Kärnteni plebistsiiti 1920. aastal oli Spittal lühikest aega Kärnteni liidumaa valitsuse ajutine asukoht, mis oli Klagenfurdist põgenenud. See sai ametlikult linnaõiguse 1930. aastal. 1995. aastast on Spittl Kärnteni Fachhochschule (rakenduskõrgkool) inseneriteaduse ("Technikum") asukoht.

Molzbichl

Linnast idas Drava orus asub Molzbichli küla, kus asuvad Kärnteni esimese kloostri jäänused. Kloosteri lasi rajada umbes 780. aastal Baieri hertsog Tassilo III ja see jäeti maha 10. sajandil. Väike muuseum läheduses näitab mitut Karolingide päritolu artefakti. Kloostrikiriku vundament on näha praegusest Püha Tiburtiuse kihelkonnakirikust lõunas, millel endal on altar koos varakristliku diakoni Nonnosuse Rooma hauakiviga, kes seal 532. aastal suri.

Nõlval oru kohal Molzbichlist kirdes on Rothenthurni loss, Ortenburgi krahvide lään, mida kutsuti 11. sajandil "Punaseks torniks" (Roter Turm). Tänapäevane palee on rajatud 17. sajandil ja seal asub tänapäeval hotell.

Pilte

• 
  Peaväljak
• 
  Raekoda
• 
  Rothenthurni loss

Tuntud inimesi

Hanns Gasser

Thomas Pirker

• Virgil von Graben (15. sajandil — 1507), Austria aadlik ja rüütel, Lienzi ja Ida-Tirooli asehaldur ning Gorizia provintsi (Görzi) regent (kapten) ja asehaldur
• Rosina von Graben von Rain (15. sajandil – 1534), Austria aadlinaine Meinhardiinide Graben von Steini kõrvalharust
• David Pacher (1816–1902), Austria peester ja botaanik
• Hans Gasser (1817–1868), maalikunstnik ja skulptor
• Carl Gussenbauer (1842–1903), Austria kirurg
• Gustav Weindorfer (1874–1932), Austrias sündinud Austraalia amatöörbotaanik, öömajapidaja ja Cradle Mountains rahvuspargi edendaja Tasmanias
• Max Beier (1903–1979), Austria arahnoloog, entomoloog ja ebaskorpioniliste asjatundja
• Walter Zellot (1920–1942), Teise maailmasõja lennuäss
• Herbert Haupt (* 1947), Austria poliitik, Austria Vabaduspartei esimees, koolituselt veterinaararst

Sportlased

• Hans Kary (* 1949), endine elukutseline Austria tennisemängija
• Roland Kaspitz (* 1981), HDD Olimpija Ljubljanas mängiv Austria elukutseline jäähokiründaja
• Eberhard Steinböck (* 1882 – ?), Austria sportlaskur 1912. aasta suveolümpiamängudel
• Joachim Wendt (* 1962), Austria vehkleja, võistles viitel järjestikustel suveolümpiamängudel aastatel 1984–2000
• Thomas Morgenstern (* 1986), Austria endine suusahüppaja, kes võistles aastatel 2002–2014
• Thomas Pirker (* 1987), Austria jalgpallikaitsja, mängib Wolfsberger AC eest
• Manuel Kuttin (* 1993), Austria jalgpallur, kes mängib Mödlingi Admira Wacker eest

Transport

Linnas on raudteejaam Tauerni raudteeliinil Villachist Salzburgi. See asub ka A10 Tauern Autobahni lähedal, samuti maanteel B99 Katschberg-Straße, mis viib Katschbergi kurule, ja B100 Drautal-Straße, mis viib Lienzi Ida-Tiroolis. Trosstee viib Goldecki mäele (2142 m).

Sõpruslinnad

• Löhne, Saksamaa (1973)
• Pordenone, Itaalia (1987)
• Porcia, Itaalia (1987)

Viited

1. Dauersiedlungsraum der Gemeinden Politischen Bezirke und Bundesländer - Gebietsstand 1.1.2018, vaadatud 10.03.2019.
2. Einwohnerzahl 1.1.2018 nach Gemeinden mit Status, Gebietsstand 1.1.2018, vaadatud 9.03.2019.