Statsionaarne faas

Statsionaarne faas ehk liikumatu faas on kromatograafilises süsteemis fikseeritud tahke aine (sorbent, geel, kolonni sisesein) või selle pinnale kantud spetsiaalne vedelik, mis interakteerub keemiliste ühenditega erinevalt ning seetõttu eluendi voolus ainete segu komponendid lahutuvad üksteisest.

Paljudel juhtudel kasutatakse kromatografeerimiseks tahkeid kandjaid, s.o. peeneteralisi materjale (silikageel, tärklis, tselluloos, diatomiit jm), mis on immutatud vee või mõne orgaanilise vedelikuga (statsionaarne faas). Enimkasutatavad statsionaarsed faasid on kõrge keemistemperatuuriga polümeersed estrid, eetrid, silikoonõli jm. Näiteks paberkromatograafias on statsionaarne faas paberil adsorbeerunud veemolekulid (vee ja tselluloospaberi molekulid on polaarsed). Aga paber võib olla immutatud ka mittepolaarse orgaanilise ainega.

Silikageeliga seotud erineva polaarsusega statsionaarsed faasid: polaarne, vähepolaarne, mittepolaarne ja kiraalne

Seotud faas ehk immobiliseeritud faas on statsionaarne faas, mis on kovalentsete sidemetega seotud kolonni siseseintega või täidisega.

Ainete kromatograafilise lahutamise olemus ehk mehhanism põhineb erinevate ainete osakeste füüsikaliste või keemiliste omaduste erinevustel. Vastavalt sellele valitakse statsionaarne faas, millest oleneb lahutamise mehhanism:

• adsorptsioonkromatograafias toimub lahutamisprotsess tahke adsorbendi (silikageel, alumiiniumoksiid, aktiivsüsi, alumosilikaat) pinnal, adsorbendiga täidetud kolonnis või kromatograafilisel plaadil, milles korduvad adsorptsiooni ja desorptsiooni protsessid
• jaotuskromatograafias toimub lahutamisprotsess tahkele materjalile (tahkele kandjale või kapillaari seinale) kantud vedelikus; ainete segu lahutumine põhineb komponentide kahe erineva mitteseguneva vedelfaasi (üks liikuv teine statsionaarne faas) vahel jaotumise erinevustel. Vedelikukromatograafias kui liikuv faas on vähem polaarne võrreldes statsionaarse faasiga, siis vähem polaarne aine liigub kiiremini ja polaarsem aine aeglasemalt (jääb tahapoole)
• eksklusioonkromatograafia ehk suuruseralduskromatograafia (geelfiltratsioon, geelkromatograafia, molekulaarsõel kromatograafia) puhul ainete segu läbivoolutamisel poorsest polümeersest materjalist või geelist või molekulaarsõeltest molekulid väljuvad kolonnist sõltuvalt nende suurusest
• afiinsuskromatograafia on meetod bioproovide lahutamiseks spetsiifilise interaktsiooni läbi; siin statsionaarse faasiga seotud ligandid omavad spetsiifilist afiinsust eraldatava (lahutatava) komponendi suhtes
• ioonivahetuskromatograafias toimub ioonide lahutamine tahkel polüelektrolüüdil (ioniidil), toimuvad ioonivahetusreaktsioonid lahustunud proovi ja ioniidi vahel

Vaata ka

• Kromatograafia
• Liikuv faas