Diatomiit

Diatomiit (rahvakeeles pigilöör^[1]) on peamiselt ränivetikate (diatomeed) kodadest koosnev settekivim.

Diatomiit California lõunaosast.

Diatomiit elektronmikroskoobi all.

Diatomiit on enamasti valget värvi pehme pudenev kerge kivim, mis meenutab mõnevõrra kriiti, kuid on sellest pehmem ning kergem. Diatomiit moodustub veekogude põhja settinud opaalist kojaga fütoplanktonist.

Diatomiit koosneb valdavalt (~70–90%) ränidioksiidist, millest enamik on opaali kujul (SiO₂·nH₂O), väike osa kvartsi kujul. Diatomiit sisaldab ka kaltsiumkarbonaati, savimineraale, orgaanilist ainet. Rauamineraalidest esineb püriiti ja markasiiti. Diatomiit on madala tihedusega (kuivatatult või kaltsineeritult 0,1–0,3 g/cm³) ning kõrge poorsusega, mistõttu on ta hea sorbent.^[2]

Diatomiiti leidub ülemaailmselt. 2024. a olid suurimad diatomiiditootjad USA, Taani, Hiina, Prantsusmaa ja Türgi. Kokku toodeti 2024. a aastal u kolm miljonit tonni diatomiiti.^[3]

Diatomiidil on palju erinevaid tööstuslikke rakendusi. Näiteks kasutatakse seda täite- ja isolatsioonimaterjalina ehituses ja kuumandusahjudes^[1] ning sorbendina keemiatööstuses^[4], eriti filtreerimisabina. Alfred Nobel kasutas diatomiiti nitroglütseriini stabiliseerimiseks dünamiidis^[5]. Töödeldud diatomiiti saab jagada kolmeks: kuivatatud, kaltsineeritud ja räbustiga kaltsineeritud diatomiit. Viimase puhul töödeldakse diatomiiti sooda juuresolekul. Rauarikkad diatomiidid muutuvad kaltsineerimisel roosaks või kollaseks kuni pruuniks rauaoksiidide tekke tõttu, seda saab vältida räbustiga kaltsineerimisel^[2].

Eestis on diatomiiti kaevandatud Narva jõe äärest Tõrvalast, kus asub 50 km² suurune maardla.^[6][7]