From Wikipedia, the free encyclopedia
Stenokardia ehk rinnaangiin (ladina keeles angina pectoris) on südame isheemiatõve avaldumisvorm, mis väljendub järsku tekkiva ajutise rinnakutaguse valu- või pigistustundega, mis võib kiirguda ka vasakusse õlga, kaela, ülakõhtu, selga ja alalõuga. [1] Stenokardia tekib, kui südamelihase hapnikuga varustatus ei ole piisav normaalse südametöö tagamiseks. Valu võivad esile kutsuda mitmesugused tegurid, näiteks külm, füüsiline pingutus ja erutus.[2]
Stenokardia võib kliiniliselt avalduda kolme vormina.
Ajutine valu, surve-, pigistustunne rinnaku taga, kuid võib kiirguda ka vasakusse õlga, kaela, ülakõhtu, selga ja alalõuga. Võib esineda õhupuudustunne, minestustunne, jõuetus, südamepekslemine.
Valuhoog tekib füüsilise pingutuse, emotsionaalse pinge või järsu temperatuuri vahetuse tulemusena, sest nendes olukordades teeb süda rohkem tööd ning vajab suuremat hapnikuga varustatust, kuid koronaararterite blokeerumise tõttu ei saa süda piisavat verevoolutust ning seetõttu jääb hapnikunälga.
Valu möödub puhkamisel või nitraatide (tavaliselt kasutatakse nitroglütsetiiini) manustamisel 5 minuti jooksul. [1]
Kui 3 nitroglütseriini tabletti ei leevenda 15 minuti jooksul valu, tuleks pöörduda arsti poole.
Stenokardia ravi eesmärgiks on südamelihase hapnikuvajaduse vähendamine, koronaararterite verevoolutuse suurendamine, tromboosi ennetamine, ateroskleroosi ja hüperlipideemia riskitegurite vähendamine. Selleks kasutatakse vasodilataatoreid (nitraadid ja kaltsiumkanalite blokaatorid), südametööd vähendavaid ravimeid (kaltsiumkanalite blokaatorid ja beetaadrenoblokaatorid) ja teisi ravimeid (metabolismi modifitseerijad ja löögisageduse vähendajad).[2]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.