Suurbritannia naelsterling

Suurbritannia naelsterling (GBP) on valuuta, mis kehtib Suurbritannias, Mani saarel, Kanalisaartel, Gibraltaris ja Falklandi saartel.

Ühendkuningriigis ringlevatel müntidel on kujundus ühine, kuid teistel territooriumidel ringlevad mündid on kohaliku kujundusega (monarhi pilt on siiski kõikide müntide pöördel). Pangatähed on Inglismaal ja Walesis ühised, mida emiteerib Bank of England, kuid Šotimaal ja Põhja-Iirimaal annavad suured erapangad välja pangatähti, mis on omakorda kaetud Bank of Englandi 1- ja 100-miljoniliste pankadevaheliste pangatähtedega. Peale selle emiteerivad Kanalisaared, Gibraltar, Mani saar ja Falklandi saared igaüks oma pangatähti.

19. sajandil 1 £ (pound, poundsterling, £ kuldmünt – sovrin, sovereign) = 4 krooni = 10 floriini = 20 šillingit = 240 penni = 960 veerandpennist ehk farthingut. Traditsiooniline rahasüsteem kehtis kuni 1971. aastani. Pärast seda 1 £ = 100 penni.

1 guinea ("gini") = 1,05 naela (1/1/-) ehk 1 nael ja 1 šilling.

Summa märgiti nii: £ 3/10/8 d. = 3 naela, 10 šilligit ja 8 penni e. lihtsalt 3/10/8. 5/- tähendas 5 šillingit.

1880. aastal valuutakurss 1 £ = Venemaa keisririigi 6 rbl. 28 kop^[1]
1898–1914 valuutakurss 1 £ = 9,4575825 Venemaa keisririigi rubla.

Seisuga 29.01.2013 oli 19. sajandi lõpu üks nael võrdne 290 euroga.

Lihttöölise nädalapalk (6 päeva nädalas, 11 tundi päevas) oli keskmiselt 17 šillingit (0,85 £). On tähelepanuväärne, et Inglismaal trükiti 19. sajandil ajuti 1000-naelaseid pangatähti (2013. aasta vääringus kulla hinna järgi 290 000 eurot!).

31. detsembril 2010 oli Suurbritannia naelsterlingi Eesti Panga kurss 18,1503 Eesti krooni. 22. juunil 2011 oli Euroopa Keskpanga kurss 0,8931 eurot.

Inglismaal ja Walesis on pangatähtede väljaandmise ainuõigus Bank of Englandil. Igal Bank of Englandi välja antud nüüdisaegse pangatähe ühel poolel on kuninganna portree, teisel poolel aga ühe kuulsa kodaniku portree. Praegu kehtivad Inglismaal ja Walesis järgmised pangatähed:

50 naelsterlingit Sir John Houblon
20 naelsterlingit Adam Smith (uus; välja antud 13. märtsil 2007)
20 naelsterlingit Sir Edward Elgar (vana)
10 naelsterlingit Charles Darwin
5 naelsterlingit Elizabeth Fry

Kuningas Charles III portreega mündid võeti kasutusele 2022. aasta detsembris ning rahatähti hakati järk-järgult kasutusse võtma 2024. aastal.^[2]

Šotimaal annavad naelu välja kolm panka: Bank of Scotland, Clydesdale Bank ja The Royal Bank of Scotland. Põhja-Iirimaal on aga praegugi õigus raha välja anda koguni neljal pangal: Bank of Ireland, First Trust Bank, Northern Bank ja Ulster Bank. Northern Banki 5-naelane rahatäht on Ühendkuningriigis ainuke kehtiv plastist rahatäht^[küsitav]. Jersey (JEP), Guernsey (GGP), Alderney, Mani (IMP), Gibraltari (GIP), Saint Helena (SHP) ja Falklandi saarte (FKP) naelu annavad välja kohalikud valitsused. Kui Suurbritannia ise ei plaani lähitulevikus euroga liituda, siis Mani saar uurib võimalusi liitumiseks ning on isegi välja töötanud oma euromüntide kavandid.

Suurbritannias on ringluses 8 mündinominaali:

1 penn ümmargune, pronksist, sile rant
2 penni ümmargune, pronksist, sile rant
5 penni ümmargune, niklist, rihveldatud rant
10 penni ümmargune, niklist, rihveldatud rant
20 penni seitsmenurkne, niklist, sile rant
50 penni seitsmenurkne, niklist, sile rant
1 nael ümmargune, paks, kollane, rant peenelt rihveldatud ja randikirjaga
2 naela ümmargune, bimetalne, rant peenelt rihveldatud ja randikirjaga

Ühe- ja kahepennised on oma väärtuse kohta liiga suured ja rasked, seetõttu mõttetud. Väärtustel 1 kuni 20 penni arvupoole motiiv on sama, 50-pennistel on ühs põhimotiiv, aga esineb ka erinevaid motiive. Ühe- ja kahenaelaste motiivid on igal aastal erinevad ja nende väärtus on peale kirjutatud ainult sõnades. Iga mündi tagapoolel on kuninganna portree. Alates 2008. aastast on müntide disain muutunud: 1-, 2-, 5-, 10-, 20- ja 50-pennine kokku moodustavad kokku kuningliku vapi, 1-naelasel on vapp tervikuna peal.