Suure rahvasterändamise aja kliimapessimum
From Wikipedia, the free encyclopedia
Suure rahvasterändamise aja kliimapessimum oli külm periood Atlandi ookeani põhjaosa piirkonnas umbes 450–900 pKr.
See artikkel vajab toimetamist. (November 2010) |
Sellele eelnes Rooma kliimaoptimum ja järgnes keskaegne soe periood.
Tegu oli Holotseeni ajal juba kaheksandat korda esinenud valdavalt Põhja-Atlandi ookeani piirkonna kliimas tuvastatud 1500-aastase kliimatsükli miinimumaeg.[1]
Pessimumiperiood vastas ajale, mis algas pärast Lääne-Rooma riigi lõppu umbes 480 pKr ja Justinianuse katku (541–542) ja mida tuntakse ka pimeda aja nime all. Selle pessimumi ajal toimus tagasiminek põllumajanduses (nii loomakasvatuses kui ka maaviljeluses). See viis omakorda suurtel Kesk-Euroopa ja Skandinaavia aladel metsa taastumisele.[2]
Kliimapessimumi lõppedes algas Lääne-Euroopa ärkamine, põllumajanduse edenemisele tuginev majanduskasv ja heaolu tõus.
Aastarõngaste ja Norra mere pinnatemperatuuri muutuste jälgede põhjal on tuvastatud järsku jahtumist[3]. See oli ka järvede veetaseme, rabade kasvu ja järvede valglate erosiooni tõusuperiood.