Suurtükivägi
From Wikipedia, the free encyclopedia
Suurtükivägi (vananenud termin artilleeria) on relvaliik, mille ülesandeks on toetada lahingutegevuses osalevate väeliikide ja relvaliikide tegevust kaudtulega ja võidelda vastase suurtükiväeüksustega. Suurtükiväes teenivat sõjaväelast nimetatakse suurtükiväelaseks (vananenud termin artillerist). Rahvusvaheline suurtükiväge tähistav sõna on artilleeria, mis tuleneb vanast prantsuse keelest: artillier – ette valmistama, õhkima.
Suurtükivägi on jalaväe ja ratsaväe järel üks vanimaid relvaliike. Suurtükiväe pearelv on suurtükk. Suurtükk on mürskudega tulistav relv, mille kaliiber on vähemalt 20 mm.[1] Suurtükid on kasutusel nii õhutõrjes, tanki-, lennu- kui mereväes.[2]
Suurtükid on alates tööstusrevolutsioonist kõige rohkem kahjusid tekitavad maaväe relvaliigid. Suurem osa lahingukaotustest Napoleoni sõdades, esimeses ja teises maailmasõjas olid põhjustatud suurtükivägede poolt. Jossif Stalin ütles 1944. aastal oma kõnes, et suurtükivägi on "sõjajumal".[3]