Sünkroontõlge
From Wikipedia, the free encyclopedia
Sünkroontõlge (ka simultaantõlge, inglise keeles simultaneous interpreting) on tõlkeviis, mille puhul toimub lähteteksti tõlge samal ajal, kui kõneleja seda esitab, ilma kõnelejat katkestamata. Tõlk istub helikindlas kabiinis ja kuulab kõnelejat kõrvaklappide kaudu, esitades samal ajal tõlget enda ees olevasse mikrofoni. Kuulajad omakorda kuulevad tõlget oma vastuvõtuseadmete külge ühendatud kõrvaklappidest. Kui tõlge toimub mitmesse keelde, valib kuulaja vastuvõtuseadme puldilt talle sobiva kanali.[1]
Sünkroontõlge on levinuim suulise tõlke meetod. Sünkroontõlk peab kuulama ja tõlkima samaaegselt, jäädes kõnelejast tõlkes maha vaid mõne sekundi jagu. Paus tehakse vaid kõne interpreteerimiseks. Seda tüüpi tõlget kasutatakse tihti ÜRO konverentsidel ja suurtel rahvusvahelistel üritustel.[2]
Sünkroontõlke eesmärgiks on algteksti võimalikult täpne edasiandmine, mitte parafraseerimine.[3] Hea sünkroontõlk peab olema tõlgitavas valdkonnas kompetentne ja suure kogemuste pagasiga. Samuti peab ta olema hea avalik esineja. Tõlkimisel ei saa kasutada sõnastiku abi.[4] Sünkroontõlkimine nõuab suurt vaimset pingutust, mistõttu tõlgid töötavad 20–30-minutiste vahetuste kaupa. Seepärast on pikema sünkroontõlke tegemiseks vaja vähemalt kahte tõlki.[1][2]
Esmakordselt kasutati sünkroontõlget Nürnbergi kohtuprotsessil pärast II maailmasõja lõppu.[2]