Sünkrotronkiirgus
From Wikipedia, the free encyclopedia
Sünkrotronkiirgus on elektromagnetkiirgus, mida kiirgavad radiaalselt valguse kiirusel liikuvad laetud osakesed, mis kaotavad energiat magnetväljas. Selline olukord tekib näiteks, kui sünkrotronides suunatakse laetud osakeste liikumist kasutades magneteid, võnguteid (ingl undulator) või loksuteid (ingl wiggler). Sünkrotronkiirgus tekitatakse tehislikult sünkrotron kiirendites või seda tekib looduslikult kui kiired elektronid liiguvad läbi magnetväljade. Kui osakse on relativistlik, on tegu sünkrotronkiirgusega. Sünkrotronkiirgusel on iseloomulik polarisatsioon ning sünkrotronkiirgusega on võimalik tekitada sagedusi kogu elektromagnetlaine spektri vahemikus. Kui osake aga pole relativistlik, on kiirguseks tsüklotronkiirgus, mis on kontsentreerunud suhteliselt kitsasse lainepikkuste vahemikku.