Teha-osta analüüs
From Wikipedia, the free encyclopedia
Teha-osta analüüs või teha-osta otsus (inglise keeles make-or-buy decision) tähendab valimist toote või teenuse ise tegemise ning selle välisallikast sisse ostmise vahel.[1] Teha-osta analüüs on üks mitmetest töövahenditest, mida ettevõte oma efektiivsuse parendamiseks kasutada saab[2] ning seda on võimalik teha vaid juhul, kui otsustaja teadvustab võimalikke lahendustena nii ostmist kui ka ise tegemist.[3] Tegu ei ole teha-osta otsusega, kui otsustaja ei kaalu teisi alternatiive ning teeb valiku ilma erinevate lahenduste analüüsimiseta.
See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2017) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Detsember 2017) |
Teha-osta analüüs koosneb nii kvantitatiivsest kui ka kvalitatiivsest analüüsist. Kvantitatiivse analüüsi tulemusi saab kalkuleerida ja võrrelda, kuid kvalitatiivse analüüsi tulemuste hindamine on subjektiivsem ning vajab sageli mitut arvamust. Kvantitatiivsete tegurite hulka võivad kuuluda näiteks tootmisasutuse saadavus, tootmismaht või vajalikud ressursid. Kvalitatiivseteks teguriteks loetakse näiteks tarnijate usaldusväärsust, kõnealuse toote pikaajalist perspektiivi või lähitulevikus tootmisotsuse muutmise tõenäosust. Juhul kui tegurit ei ole võimalik kindlalt määrata, tehakse selle kohta hinnanguline pakkumine.[4]
Teha-osta otsuse tegemisel on oluline välja selgitada asjakohased ja asjakohatud kulud. Asjakohased kulud toote ise tootmise korral on kõik kulud, mida on võimalik vältida toote mitte tootmise puhul. Toote ostmise puhul on asjakohased kulud kõik toote ostmisega seotud tarnijale makstavad kulud. Asjakohatud kulud on kulud, mis tekivad sõltumata sellest, kas toode või teenus tehakse ise või ostetakse väljast.[4]