Theodore Dreiser
From Wikipedia, the free encyclopedia
From Wikipedia, the free encyclopedia
Theodore Herman Albert Dreiser (27. juuli 1871 Terre Haute, Indiana – 28. detsember 1945 Hollywood, California) oli ameerika kirjanik, naturalismi esindaja.
| Theodore Dreiser | |
|---|---|
 Theodore Dreiser. Foto: Carl Van Vechten (1933) | |
| Sünninimi | Theodore Herman Albert Dreiser |
| Sündinud |
27. august 1891 Terre Haute, Indiana, USA |
| Surnud |
28. detsember 1945 (54-aastaselt) Hollywood, California, USA |
| Rahvus | naturalism, sotsiaalne realism |
| Tuntud teoseid |
|
Ta sündis vaeses saksa sisserändajate perekonnas. 1892. aastal asus ta ajakirjanikuna tööle Chicagos. 1894. aastal kolis ta New Yorki ning sai edukaks ajakirjatoimetajaks ja kirjastajaks.
Tema esimene romaan "Õde Carrie" ("Sister Carrie") ilmus 1900. aastal. See räägib noorest naisest, kes suundub elama suurlinna, kus ta hakkab teostama oma Ameerika unelmat. Teos osutus "ebamoraalsuse" tõttu skandaalseks. Tema järgmised romaanid kinnistasid tema tuntust silmapaistva naturalismi esindajana. Pärast romaani "Jennie Gerhardt" (1911) edu hakkas Dreiser kirjutama tähiskohaga kirjanikuna.[1] Aasta hiljem ilmus kolmas romaan "Finantsist" ("The Financier"). Selle peategelane on Frank Algernon Cowperwood, kes põhineb päriselulisel automagnaadil Charles Yerkesil. "The Financier" moodustab koos selle järgedega "The Titan" (1914) ja "The Stoic" (1947) "Iha triloogia" ("Trilogy of Desire"). 1915. aastal ilmus osaliselt autobiograafiline "The "Genius"", mida peeti kohati nilbeks ja see korjati mitmeks aastaks müügilt ära.
1925. aastal ilmus Dreiseri kõige kuulsam romaan "Ameerika tragöödia" ("An American Tragedy"). Teos põhineb 1906. aastal toimunud päriselulisel Grace Browni mõrval ja sellele järgnenud tema armastatu kohtuprotsessil. Teosel põhineb ooper (2005; autor Tobias Picker), muusikal (1995; autor Charles Strouse) ja mitu filmi, sh "Koht päikese all" ("A Place in the Sun"; 1951), mis pälvis kuus Oscarit.
Lisaks kirjutas Dreiser lühijutustusi, näidendeid, esseesid ja memuaare.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
