Transpersonaalne psühholoogia
From Wikipedia, the free encyclopedia
Transpersonaalne psühholoogia (inglise keeles Transpersonal psychology) on suundumus psühholoogias, mis uurib transpersonaalseid läbielamisi, muutunud teadvuseseisundeid ja religioosseid kogemusi ühendades nüüdisaegsed psühholoogilised kontseptsioonid, teooriad ja meetodid Lääne ja Ida traditsiooniliste vaimsete praktikatega.
Eeltoodu võib sõnastada ka nii: transpersonaalne psühholoogia ühendab psühholoogiaalased teadmised ja printsiibid uurimistööga teadvuseseisundite, enesearenduse ja enesetransformatsiooni, loomingu ja inspiratsiooni, müstiliste ja surmaeelsete seisundite, keha-vaimu ühenduse, naiseliku ja meheliku või Kõrgema Mina teemadel.[1]
Ladina keeles trans 'üle, teisel pool, väljaspool, kaugemal'. Sõna "transpersonaalne" tähendab: üle isikliku, isiklikust ehk personaalsest kaugemale ulatuv[1]. Transpersonaalsetena käsitletakse kogemusi, mille puhul identiteeditaju ulatub individuaalsest või personaalsest kaugemale ning hõlmab näiteks inimkonna, elu, psüühika või ruumi avaramaid aspekte.[2]
Transpersonaalses psühholoogias uuritakse transpersonaalseid seisundeid, milles viibides inimese identiteeditunne laieneb oma isikult, oma egolt ja individuaalsuselt nii, et ta saavutab sügavama või avarama tunnetuse iseenda olemasolust ja tunneb ühtekuuluvust inimkonna, looduse, vaimuilma ja kogu universumiga.[1]
Transpersonaalne psühholoogia hõlmab mitmeid psühhoteraapilisi teooriaid ja praktikaid, näiteks nagu psühhosüntees ja transpersonaalne teraapia, mitmeid eneseanalüüsi tehnikaid nagu meditatsioon ja visualiseerimine, samuti ammutab ta ideid filosoofiast, teoloogiast, fenomenoloogiast, antropoloogiast, sotsioloogiast, Ida filosoofiast, okultismst, parapsühholoogiast ning Lääne vaimsetest traditsioonidest.