Tuikekublik
From Wikipedia, the free encyclopedia
Tuikekublik on ainurakse organismi organell, mille kaudu ta eritab liigset vett ja jääkaineid, reguleerides ühtlasi raku osmootset rõhku[1].
See on pulseeriv vakuool, mis liigub kindlate ajavahemike järel (näiteks tavalisel amööbil 5–8 minuti takka) rakupinna juurde ja sulab kokku rakumembraaniga, heites oma sisu rakust välja. Magevees on lahustunud ainete kontsentratsioon rakus kõrgem kui keskkonnas. Seetõttu voolab vesi osmoosi teel rakku. Kui tuikekublik ei viiks ülearust vett rakust välja, kasvaks veehulk selles üha, kuni rakk plahvataks.
Amööbidel on tuikekublikuid üks või mitu, kingloomadel kaks (üks keha eesmises, teine tagumises kolmandikus). Kinglooma tuikekublik koosneb kesksest reservuaarist ning 5–7 seda radiaalselt ümbritsevast toomakanalist.[1]
Kõige rohkem on uuritud protistide seas kingloomade, amööbide, keerdviburlaste ja Dictyostelium'ide, rohevetikaist Chlamydomonas'e tuikekublikuid.