Varastamine oli üks tavadest Eesti talupojapulmas.
"Varastamine" oli pulmades üpris levinud. Lahkudes mõrsjakodust püüdsid peiupoisid kaasa võtta igasuguseid esemeid (et mõrsja koduigatsust kustutada), valvajateks-takistajateks olid pruudiveljed.
Pulmasõidul püüdis ajumees mõrsjat varastada, valvajateks olid peiupoisid. Kui vargus õnnestus, pidid peiupoisid mõrsja lunastama ja taluma peiu etteheiteid.
Kui veimekirst toodi peiukoju, siis püüti seda peiupoolsete pulmaliste poolt varastada. Valvajateks-takistajateks olid kirstumehed või veljed. Nood sõidki enamasti kirstu peal, et kirstu mitte silmist lasta.
Need olid peamised varguseobjektid pulmades. Omaaegne maagilis-rituaalne tähendus muutus aja jooksul mängulis-naljatlevaks tavaks, mille üheks eesmärgiks oli ka raha korjamine noorpaarile, sest varastatud asi tuli ju välja osta või lunastada (Vigala, Audru, Pöide, Kursi, Karja jne.).[1]
Viited
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
