Vesinikeksponent
From Wikipedia, the free encyclopedia
Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm vesilahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l). pH näitab, kas lahus on happeline, aluseline või neutraalne.
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Vesinikioonid on prooton (H+) või prooton, mis on ühinenud vee molekuliga, moodustades hüdrooniumiooni (H3O+). Vesinikioonide kontsentratsioon võib eri lahustes (nt aluselistes ja happelistes lahustes) olla väga erinevates suurusjärkudes. Seetõttu on lihtsustamise huvides võetud kasutusele logaritmiline skaala. Kasutatakse logaritmi alusel 10, mida logaritmi alusena enamasti ei märgita (log10 b = log b). pH väärtused jäävad üldjuhul vahemikku 0...14. On siiski ka ülihappelisi lahuseid, mille pH on negatiivne. Samuti on tugevalt aluselisi lahuseid, mille pH on üle 14.
Puhta vee pH on 7. Selles on vesinikioonide ja hüdroksiidioonide hulk omavahel tasakaalus. Vihmavee pH on kergelt happeline, sest vesi reageerib õhus oleva süsinikdioksiidiga, moodustades süsihappe. Vihmavee normaalne pH on umbes 5,5.
Lahus on happeline kui pH < 7, aluseline kui pH > 7 ja neutraalne kui pH = 7. Vastavaid keskkonnaolekuid nimetatakse aluselisuseks (pH > 7) ja happesuseks ehk happelisuseks (pH < 7).
See pH-skaala kehtib üksnes standardtingimustel (1 atmosfäär ja 25 °C). Teisisõnu: lahuse pH muutub temperatuuri ja rõhu muutudes.