Võrguadapter
From Wikipedia, the free encyclopedia
Võrguadapter või võrgukaart (inglise k network interface controller (NIC) ehk võrguliidese kontroller) on arvuti või mõne muu seadme riistvara osa, mille kaudu ühendatakse seade arvutivõrku, nt Internetti või kohtvõrku.[1] Võrguadapteri ülesandeks on arvutist saabuvate andmete ettevalmistamine edastamiseks võrgu kaudu, andmete vastuvõtt võrgust ja andmevoogude juhtimine[2].
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Juuni 2021) |
Enamikul uuematel arvutitel on emaplaadile sisseehitatud võrguadapter, mis pakub kas Etherneti liidest või traadita Wi-Fi-ühendust. Võrguadapter võib olla ka arvuti laienduskaart ehk võrgukaart, mis sisestatakse emaplaadi pessa. Kui võrgukaart ei ole arvutisse sisse ehitatud ehk integreeritud, siis tüüpiliselt kasutatakse arvutiga ühendamisel PCI-E, USB või Thunderbolt, varem ka PCI, ISA, FireWire või PCMCIA ühendusi.
Juhtmega võrgu puhul ühendatakse kahe seadme võrguliidesed võrgukaabliga. Näiteks võib arvuti ja ruuteri omavahel ühendada Etherneti kaabliga. Võrguadapteril võib olla mitu võrguliidest. Kolme või enama seadme omavaheliseks andmevahetuseks on vaja võrguseadmeid, mis oskavad andmeid suunata õigetele seadmetele.
Võrgukaartide maksimaalsed kiirused võivad olla väga erinevad, ulatudes 10 Mbits/s kuni 160 Gbit/s.
Suuremad võrgukaartide tootjad on Intel, Realtek, Broadcom ja Mellanox.