Wagneri grupp
From Wikipedia, the free encyclopedia
Wagneri grupp (vene keeles Группа Вагнера, inglise keeles Wagner Group) on 2014. aastal Venemaal asutatud paramilitaarne organisatsioon,[8][9] mis on konfliktides toetanud Venemaa relvajõude, Ukraina territooriumil loodud separatistliku Novorossija relvajõude, Süüria relvajõude ja Sudaani relvajõude.
Wagneri grupp | |
---|---|
Asutatud | 2014[1] |
Suurus |
1000–5000 (märts 2016)[2] 6000 (detsember 2017)[3] |
Tegevuspiirkonnad | Ukraina, Süüria, Sudaan, Kesk-Aafrika Vabariik,[4][5] Venezuela,[6] Venemaa, Mali[7] |
Ülemad | |
Praegune ülem | Pavel Prigožin |
Asutamisest alates on üksuse võitlejad osalenud mitmes relvakonfliktis, sealhulgas Süüria ja Sudaani kodusõjas ning Donbassi sõjas.[10][2][11][12][13][14][15][16][17][18][19][20][21][22]
Wagneri grupi komandör oli alates formeeringu loomisest mais 2014 kuni hukkumiseni augustis 2023 Dmitri Utkin.
Hiljemalt 22. veebruaril 2018 ilmusid Venemaa meedias kujutised Luhanskis püstitatud mälestussambast "Vene vabatahtlikele". Samasugune mälestusmärk on püstitatud ka Süürias Palmyras.[23]
Seoses Venemaa sissetungiga Ukrainasse viis Wagner 2022. aastal läbi ulatuslikku värbamiskampaaniat Venemaa vanglates. Wagneriga liitunud vangide arv pole teada. Venemaa meediaväljaanne Mediazona on aga teatanud, et selle aasta septembris ja oktoobris olevat vangide arv Venemaal vähenenud 23 000 inimese võrra, kuid pärast seda vähenemine lakkas.[24]
Jevgeni Prigožin tunnistas viimaks 2022. aasta septembris, et Wagner on tema asutatud sõjaline organisatsioon.[25] 4. novembril 2022 avati Peterburis ametlikult Wagneri esimene peakorter Venemaal – PMC Wagner Center[26].
Pärast 24. juunil 2023 korraldatud mässu ja Wagner Grupi tegevuse lõppu Venemaal tunnistas Putin esmakordselt, et Wagneri eraarmee ülalpidamiseks eraldati riigi eelarvest sadu miljardeid rublasid.[27] Wagneri grupi edasine saatus on lahtine.[28] Juulis 2023 siirdus osa Wagneri grupi liikmeid Valgevenesse ja jätkas seal tegevust.