2013. aasta FIFA konföderatsioonide karikaturniir

2013. aasta FIFA konföderatsioonide karikaturniir oli üheksas FIFA konföderatsioonide karikaturniir, mis toimus 15. juunist kuni 30. juulini 2013 Brasiilias. See oli peaprooviks aasta hiljem Brasiilias toimuvateks maailmameistrivõistlusteks.^[1]

2013. aasta FIFA konföderatsioonide karikaturniir

Copa das Confederações da FIFA Brasil 2013
Turniiri detailid
Võõrustaja(d)	Brasiilia
Linn(ad)	6
Kuupäev(ad)	15. juuni – 30. juuni
Võistkondi	8
Väljak(ud)	6
Lõplikud kohad
Meister	Brasiilia
Teine koht	Hispaania
Kolmas koht	Itaalia
Neljas koht	Uruguay
Turniiri statistika
Mänge	16
Väravaid	68 (4,25 mängu kohta)
Pealtvaatajaid	804 659 (50 291 mängu kohta)
Parim väravakütt	Fred Fernando Torres (5 väravat mõlemad)
Parim mängija	Neymar
Parim väravavaht	Júlio César
Ausa Mängu auhind	Hispaania
← 2009 2017 →

Turniiril osales kaheksa koondist: korraldajariik Brasiilia, valitsev maailmameister Hispaania ning konföderatsioonide (AFC, CAF, CONCACAF, CONMEBOL, OFC, UEFA) valitsevad meistrid. Erandiks oli vaid Euroopa meistrivõistlustel teise koha saavutanud Itaalia, kes kvalifitseerus turniirile, kuna EM-i võitja Hispaania oli võitnud ka kõige värskemad, 2010. aasta maailmameistrivõistlused, millega tagati koht sel turniiril.

Võõrustaja Brasiilia kaitses oma tiitlit edukalt, alistades finaalis Hispaania tulemusega 3:0. See oli nende neljas konföderatsioonide karika tiitel ja kolmas järjestikune pärast võite aastatel 1997, 2005 ja 2009.

Toonase FIFA presidendi Sepp Blatteri sõnul oli 2013. aasta FIFA konföderatsioonide karikaturniir seni parim versioon sellest turniirist.^[2] See oli esimene rahvusvaheline turniir, kus võeti kasutusele väravajoone tehnoloogia, mida kasutati ka 2014. aasta jalgpalli MM-il.^[3]

Kvalifitseerunud meeskonnad

2013. aasta FIFA konföderatsioonide karikaturniiril osalevad meeskonnad

Meeskond	Konföderatsioon	Kvalifitseerumise meetod	Kvalifitseerumise kuupäev	Osaluse nr.
Brasiilia	CONMEBOL	Võõrustajad	30. oktoober 2007	7.
Hispaania	UEFA	2010. aasta jalgpalli MM-i võitjad	11. juuli 2010	2.
Jaapan	AFC	2011. aasta AFC Aasia karikaturniiri võitjad	29. jaanuar 2011	5.
Mehhiko	CONCACAF	2011. aasta CONCACAF Gold Cupi võitjad	25. juuni 2011	6.
Uruguay	CONMEBOL	2011. aasta Copa América võitjad	24. juuli 2011	2.
Tahiti	OFC	2012. aasta OFC rahvuste karikaturniiri võitjad	10. juuni 2012	1.
Itaalia	UEFA	UEFA Euro 2012 teine koht1	28. juuni 2012	2.
Nigeeria	CAF	2013. aasta Aafrika rahvuste karikaturniiri võitjad	10. veebruar 2013	2.

¹Märkus: Kuna Hispaania võitis nii 2010. aasta MM-i kui 2012. aasta EM-i, siis pääses FIFA konföderatsioonide karikaturniirile EM-il teise koha saanud Itaalia.

Mängupaigad

2013. aasta FIFA konföderatsioonide karikaturniiri mängud toimusid kuues linnas.

Belo Horizonte, MG	2013. aasta FIFA konföderatsioonide karikaturniir (Brasiilia) Belo Horizonte Brasília Fortaleza Recife Rio de Janeiro Salvador	Recife, PE
Estádio Mineirão Mahutavus: 62 547[4]		Itaipava Arena Pernambuco Mahutavus: 44 248[5]
Brasília, DF		Rio de Janeiro, RJ
Estádio Nacional Mané Garrincha Mahutavus: 68 009[6]		Estádio do Maracanã Mahutavus: 76 804[7]
Fortaleza, CE		Salvador, BA
Estádio Castelão Mahutavus: 64 846[8]		Itaipava Arena Fonte Nova Mahutavus: 52 048[9]

Loosimine

Võistluste alagruppide loosimine toimus 1. detsembril 2012 Palácio das Convenções'i Anhembi konverentsikeskuses São Paulos.^[10][11]

Alagruppide loosimisel ei tohtinud samasse alagruppi sattuda ühe konföderatsiooni meeskonnad, seega loositi mõlemad meeskonnad UEFA-st ja CONMEBOL-ist erinevasse alagruppi. Esmalt asetati automaatselt Brasiilia ja Hispaania vastavalt alagruppidesse A ja B, seejärel määrati Itaalia ja Uruguay vastavalt A-alagruppi ja B-alagruppi.^[12]

Kohtunikud

Belo Horizonte sisevaade

FIFA tegi teatavaks kümme kohtunike brigaadi 13. mail 2013.^[13][14]

Konföderatsioon	Kohtunik	Abikohtunikud
AFC	Yuichi Nishimura (Jaapan)	Toru Sagara (Jaapan) Toshiyuki Nagi (Jaapan)
	Ravshan Irmatov (Usbekistan)	Abdukhamidullo Rasulov (Usbekistan) Bahadyr Kochkarov (Kõrgõzstan)
CAF	Djamel Haimoudi (Alžeeria)	Abdelhak Etchiali (Alžeeria) Redouane Achik (Maroko)
CONCACAF	Joel Aguilar (El Salvador)	William Torres (El Salvador) Juan Zumba (El Salvador)
CONMEBOL	Diego Abal (Argentina)	Hernán Maidana (Argentina) Juan Pablo Belatti (Argentina)
	Enrique Osses (Tšiili)	Sergio Román (Tšiili) Carlos Astroza (Tšiili)
UEFA	Howard Webb (Inglismaa)	Mike Mullarkey (Inglismaa) Darren Cann (Inglismaa)
	Felix Brych (Saksamaa)	Stefan Lupp (Saksamaa) Mark Borsch (Saksamaa)
	Björn Kuipers (Holland)	Sander van Roekel (Holland) Erwin Zeinstra (Holland)
	Pedro Proença (Portugal)	Bertino Miranda (Portugal) Tiago Trigo (Portugal)

Koosseisud

 Pikemalt artiklis 2013. FIFA konföderatsioonide karikaturniiri koosseisud

Meeskonnad pidid teatama 23-mehelise koosseisu (millest kolm peavad olema väravavahid) 3. juuniks 2013.^[15] FIFA tegi koosseisud teatavaks 7. juunil 2013.^[16][17]

Tulemused

Brasílias toimuva võistluste avamängu pilet

Ikooniline Maracanã staadion

FIFA kinnitas võistluste kuupäevad 27. juulil 2011 enne 2014. aasta jalgpalli MM-i eelvoorude loosimist.^[18] Kuna võistluste kuupäevad kattusid Aasia tsooni MM-i kvalifikatsiooni neljanda vooru mänguaegadega, siis palus Aasia Jalgpallikonföderatsioon (AFC) FIFA-t, et kuupäevad muudetaks.^[19] Siiski otsustas AFC, et mängupäevad muudetakse ainult konföderatsioonide karikaturniiril AFC-d esindaval Jaapanil.^[20] Viimane ametlik ajakava tehti teatavaks Rio de Janeiros 30. mail 2012.^[21]

Kõik ajad on Brasília ametliku aja järgi (UTC−03:00).^[22]

Alagrupimängud

Kõik kaheksa meeskonda osalesid alagrupifaasis. Alagruppide võitjad ja teised kohad pääsesid poolfinaali ja mõlema alagrupi kaks viimast langesid turniirilt välja.^[15] Meeskondade lõplik asetus alagruppides määrati kindlaks järgnevalt:^[15]

1. Alagrupimängudest teenitud punktid;
2. Alagrupimängude väravatevahe;
3. Alagrupimängudes löödud väravate arv;

Kui kaks või rohkem meeskonda jäid pärast eelnevat kolme kriteeriumit endiselt võrdseisu, siis määrati järjestus järgnevalt:

1. Omavahelistes mängudes teenitud punktid;
2. Omavaheliste mängude väravatevahe;
3. Löödud väravate arv omavahelistes mängudes;
4. Loosimine FIFA Korralduskomitee poolt.

Värvuste tähendus tabelites
	Meeskond kvalifitseerus poolfinaali

A-alagrupp

 Pikemalt artiklis 2013. aasta FIFA konföderatsioonide karikaturniiri A-alagrupp

Meeskond	M	V	x	K	+	–	+/–	Punktid
Brasiilia	3	3	0	0	9	2	+7	9
Itaalia	3	2	0	1	8	8	0	6
Mehhiko	3	1	0	2	3	5	−2	3
Jaapan	3	0	0	3	4	9	−5	0

15. juuni 2013
Brasiilia	3 : 0	Jaapan
16. juuni 2013
Mehhiko	1 : 2	Itaalia
19. juuni 2013
Brasiilia	2 : 0	Mehhiko
Itaalia	4 : 3	Jaapan
22. juuni 2013
Itaalia	2 : 4	Brasiilia
Jaapan	1 : 2	Mehhiko

B-alagrupp

 Pikemalt artiklis 2013. aasta FIFA konföderatsioonide karikaturniiri B-alagrupp

Meeskond	M	V	x	K	+	–	+/–	Punktid
Hispaania	3	3	0	0	15	1	+14	9
Uruguay	3	2	0	1	11	3	+8	6
Nigeeria	3	1	0	2	7	6	+1	3
Tahiti	3	0	0	3	1	24	−23	0

16. juuni 2013
Hispaania	2 : 1	Uruguay
17. juuni 2013
Tahiti	1 : 6	Nigeeria
20. juuni 2013
Hispaania	10 : 0	Tahiti
Nigeeria	1 : 2	Uruguay
23. juuni 2013
Nigeeria	0 : 3	Hispaania
Uruguay	8 : 0	Tahiti

Väljalangemismängud

 Pikemalt artiklis 2013. aasta FIFA konföderatsioonide karikaturniiri väljalangemismängude faas

Brasiilia võitis võistluse, alistades finaalis Hispaania tulemusega 3:0

Kui mäng jäi väljalangemismängude faasis pärast normaalaega viiki, siis mängiti lisaaega (kaks 15-minutilist perioodi) ja seejärel tuli vajadusel kasutusele penaltiseeria, et selgitada võitja.^[15]

	Poolfinaalid				Finaal
	26. juuni — Belo Horizonte
	Brasiilia	2
					30. juuni — Rio de Janeiro
	Uruguay	1
					Brasiilia	0
	27. juuni — Fortaleza
					Hispaania	1
	Hispaania	0 (7)
	Itaalia (p)	0 (6)
					3. koha mäng
					30. juuni — Salvador
					Uruguay	2 (2)
					Itaalia (la) (p)	2 (3)

Poolfinaalid

Brasiilia  v  Uruguay

26. juuni 2013 16:00

Brasiilia	2 : 1	Uruguay
Fred  41' Paulinho  86'	Protokoll	Cavani  48'

Estádio Mineirão, Belo Horizonte Pealtvaatajaid: 57 483 Kohtunik: Enrique Osses (Tšiili)

---

Hispaania  v  Itaalia

27. juuni 2013 16:00

Hispaania	0 : 0	Itaalia
	Protokoll
	Penaltid
Xavi Iniesta Piqué Ramos Mata Busquets Navas	7:6	Candreva Aquilani De Rossi Giovinco Pirlo Montolivo Bonucci

Estádio Castelão, Fortaleza Pealtvaatajaid: 56 083 Kohtunik: Howard Webb (Inglismaa)

Kolmanda koha mäng

Uruguay  v  Itaalia

30. juuni 2013 13:00

Uruguay	2 : 2	Itaalia
Cavani  58', 78'	Protokoll	Astori  24' Diamanti  73'
	Penaltid
Forlán Cavani Suárez Cáceres Gargano	2:3	Aquilani El Shaarawy De Sciglio Giaccherini

Itaipava Arena Fonte Nova, Salvador Pealtvaatajaid: 43 382 Kohtunik: Djamel Haimoudi (Alžeeria)

Finaal

 Pikemalt artiklis 2013. aasta FIFA konföderatsioonide karikaturniiri finaal

Brasiilia  v  Hispaania

30. juuni 2013 19:00

Brasiilia	3 : 0	Hispaania
Fred  2', 47' Neymar  44'	Protokoll

Estádio do Maracanã, Rio de Janeiro Pealtvaatajaid: 73 531 Kohtunik: Björn Kuipers ([Holland)

Auhinnad

Kuldse palli võitja Neymar

Kuldse palli võitja	Kuldse saapa võitja	Kuldse kinda võitja	FIFA ausa mängu karikas
Neymar	Fernando Torres	Júlio César	Hispaania
Hõbepalli võitja	Hõbesaapa võitja
Andrés Iniesta	Fred
Pronkspalli võitja	Pronkssaapa võitja
Paulinho	Neymar

Allikas: FIFA^[23][24]

Portaali FIFA.com kasutajate unistuste meeskond

Väravavaht	Kaitsjad	Poolkaitsjad	Ründajad	Peatreener
Júlio César	Dani Alves Sergio Ramos Thiago Silva David Luiz	Andrés Iniesta Andrea Pirlo Paulinho	Neymar Fernando Torres Fred	Luiz Felipe Scolari

Allikas: FIFA^[25]

Statistika

 Pikemalt artiklis 2013. aasta FIFA konföderatsioonide karikaturniiri statistika

Väravalööjad

Fernando Torres teenis kuldne saapa auhinna viigimurdjaga. Nii tema kui ka Fred lõid viis väravat ja andsid ühe väravasöödu, aga Torres sai auhinna, kuna ta mängis turniiril vähem minuteid.^[26] Kokku löödi 68 väravat 38 mängija poolt, millest kolm loeti omaväravaks.

5 väravat

• Fred
• Fernando Torres

4 väravat

• Neymar
• Abel Hernández

3 väravat

• Javier Hernández
• Nnamdi Oduamadi
• David Villa
• Edinson Cavani
• Luis Suárez

2 väravat

• Jô
• Paulinho
• Mario Balotelli
• Shinji Okazaki
• Jordi Alba
• David Silva
• Alessandro Diamanti

1 värav

• Dante
• Davide Astori
• Giorgio Chiellini
• Daniele De Rossi
• Emanuele Giaccherini
• Sebastian Giovinco
• Andrea Pirlo
• Keisuke Honda
• Shinji Kagawa
• Uwa Elderson Echiéjilé
• John Obi Mikel
• Juan Mata
• Pedro
• Roberto Soldado
• Jonathan Tehau
• Diego Forlán
• Nicolás Lodeiro
• Diego Lugano
• Diego Pérez

1 omavärav

• Atsuto Uchida (mängus Itaaliaga)
• Jonathan Tehau (mängus Nigeeriaga)
• Nicolas Vallar (mängus Nigeeriaga)

Allikas: FIFA^[27]

Mängupall

Vaata ka Adidas Tango 12

Adidas Cafusa, turniiri ametlik mängupall

Turniiri ametliku mängupalli, Adidas Tango 12 edasiarenduse tootja oli Adidas. See tehti teatavaks võistluse loosimise ajal. Palli nimeks sai "Cafusa" (hääldatakse: [kɐˈfuzɐ]) – sõnade carnaval ('karneval'), futebol ('jalgpall') ja "samba" silbiline lühend).^[28] Ametlikult tegi palli teatavaks Brasiilia endine kapten Cafu.^[28]

Auhinnaraha

Osalevate rahvuskoondiste jalgpalliliidud said FIFA-lt auhinnarahasid vastavalt neid esindavate meeskondade lõplikule kohale.^[29]

Turniiri järk	Lõplik koht	Auhinnaraha (USA dollarid)
Finaal	Võitja	4,1 mln
	Teine koht	3,6 mln
Kolmanda koha mäng	Kolmas koht	3 mln
	Neljas koht	2,5 mln
Alagrupifaas	Viies kuni kaheksas koht	1,7 mln

Väravajoone tehnoloogia

2013. aasta FIFA konföderatsioonide karikaturniir oli esimene rahvusvaheline turniir koondistele, kus kasutati väravajoone tehnoloogiat. IFAB kiitis selle ametlikult heaks juulis 2012 ja seda kasutati esimest korda FIFA võistlustel 2012. aasta FIFA klubide MM-il detsembris 2012. Klubide MM-il katsetati nii kotkasilma süsteemi kui GoalRefi.

FIFA teatas 2. aprillil 2013, et 2013. aasta FIFA konföderatsioonide karikaturniiri ametlikuks väravajoone tehnoloogiaks valiti sakslaste tehnoloogia GoalControl.^[30] Selle süsteem, GoalControl-4D, kasutab 14 kiirkaamerat väljaku ümber ja on suunatud mõlemale väravale.^[31] Seda kasutati kolmanda koha mängus Uruguay ja Itaalia vahel, et selgitada välja Itaalia esimese värava lööja.