FIFA
From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
FIFA (lühend prantsuskeelsest nimest Fédération internationale de football association 'Rahvusvaheline Jalgpalliassotsiatsioonide Föderatsioon'; eesti keeles Rahvusvaheline Jalgpalliliit, Rahvusvaheline Jalgpalliliitude Föderatsioon) on rahvusvaheline jalgpalliföderatsioon. Liit keskendub põhikirja kohaselt oma tegevuses spordile ja jääb poliitikat ja religiooni puudutavates küsimustes erapooletuks.[1][2]
 |
See artikkel räägib Rahvusvahelisest jalgpalliliidust; video- ja arvutimängude sarja kohta vaata artiklit FIFA (mängude seeria) |
 | See artikkel vajab ajakohastamist. |
.svg){kind=logo}
FIFA peakorter asub Zürichis.
FIFA-l on 211 liiget.
2022. aasta 28. veebruaril teatasid FIFA ja UEFA Venemaa klubide ja rahvuskoondise osalemise peatamisest kõigil rahvusvahelistel võistlustel.[3]
Remove ads
Asutamine
FIFA asutati 21. mail 1904 FIFA esimesel kongressil Pariisis.
FIFA esimeseks presidendiks valiti 23. mail 1904 prantslane Robert Guérin ning asepresidentideks hollandlane Carl Anton Wilhelm Hirschman ja šveitslane Victor E. Schneider.
FIFA presidendid
- Robert Guérin (Prantsusmaa) 1904–1906
- Daniel Burley Woolfall (Inglismaa) 1906–1918
- Jules Rimet (Prantsusmaa) 1921–1954 (aupresident alates 21. juunist 1954)
- Rodolphe William Seeldrayers (Belgia) 1954–1955
- Arthur Drewry (Inglismaa) 1955–1961
- Stanley Rous (Inglismaa) 1961–1974 (aupresident alates 11. juunist 1974)
- João Havelange (Brasiilia) 1974–1998 (aupresident alates 8. juunist 1998)
- Sepp Blatter (Šveits) alates 8. juunist 1998 kuni 2015. aasta II pooleni
- Gianni Infantino (Itaalia/Šveits) alates 26. veebruarist 2016
Remove ads
Jalgpalli maailmameistrivõistlused
Aastal 1905 Londonis toimunud FIFA II kongressil arutati esimest korda jalgpalli maailmameistrivõistluste korraldamist. Plaani kohaselt pidi esimene MM toimuma 1906. aastal Šveitsis. Kui jõudis kätte võistluste registreerumise viimane päev 13. august 1905, selgus, et ei ilmunud ühtegi sooviavaldust.
1924. aasta olümpiamängudel jalgpallis võidu saanud Uruguay esindus tegi avalduse, milles soovis korraldada MM-võistlused juba 1925. aastal. Kuigi FIFA ütles neile ära, ei laitnud maailmaorganisatsiooni esindajad mõtet ja asusid MM-finaalturniiri korraldamisega seotud probleeme lahendama.
15.–26. mail 1928 Amsterdamis toimunud FIFA kongressil võeti häältega 27:5 vastu otsus korraldada jalgpalli maailmameistrivõistlused esimest korda 1930. aastal ning seejärel iga nelja aasta tagant. Veel jäi lahtiseks korraldajamaa, kuid 17.–18. mail 1929 Barcelonas toimunud 18. kongressil anti see õigus Uruguayle.
Korruptsioon
2015. aastal ilmnes FIFA-s laialt levinud altkäemaksu- ja korruptsiooniskeem, millega oli seotud üle kahekümne FIFA ametniku ja kaastöötaja 24 aasta jooksul, ning ulatus FIFA kõrgema juhtkonnani. Süüdistustes oli mainitud altkäemakse seoses 2010. aasta MM-i korraldamisõiguse andmisegaga Lõuna-Aafrika Vabaariigis, 2018. aasta maailmameistrivõistluste korraldusõiguste andmisega Venemaale ja 2022. aasta maailmameistrivõistluse õiguste andmine Katarile.[4] 27. mail 2015 esitas USA justiitsministeerium süüdistuse 14 FIFA ametnikule ja turundusjuhile, süüdistades neid umbes 150 miljoni dollari suuruse altkäemaksu võtmises kahe aastakümne jooksul. Vahistati mitmed FIFA juhtivtöötajad, muuhulgass asepresident Jeffrey Webb ja Eugenio Figueredo.[4] Kuigi FIFA presidenti Sepp Blatterit kriminaaluurimises algselt nimepidi ei nimetatud, astus ta tagasi varsti pärast viiendaks ametiajaks tagasivalimist.[5] Edasised uuringud paljastasid täiendavat korruptsiooni, mille tulemusel peatati ja keelati mitmete FIFA juhtide, sealhulgas Blatteri, Michel Platini ja Jérôme Valcke FIFA-s töötamine. Skandaal tõi esile FIFA-s valitseva ahnuse, salatsemise ja korruptsiooniga organisatsioonikultuuri, kahjustades tõsiselt selle mainet ja hakati nõudma ulatuslikke reforme rahvusvahelise jalgpalli juhtimises.[6]
Remove ads
Rahupreemia
FIFA iga-aastast rahupreemiat otsustati välja andma hakata 2025. aastal.[1] Preemia nimetus on "FIFA rahupreemia – jalgpall ühendab maailma"[1] ning see antakse inimestele, kes “aitasid rahu abil inimesi kõikjal üle maailma ühendada".[7] Preemiana antakse üle medal ja trofee, mis kujutab kätega ülal hoitavat maakera.[8] Esimene FIFA rahupreemia anti välja 2025. aasta detsembris Washingtonis MM-finaalturniiri alagruppide loosimisel FIFA presidendi Gianni Infantino poolt.[1]
Laureaadid
- 2025 – Donald Trump [8]
Remove ads
Vaata ka
Viited
Välislingid
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads