Abja rajoon

Abja rajoon oli haldusüksus Eesti NSV-s aastatel 1950–1962.^[1]

Abja rajoon moodustati 1950 septembris seoses maakondade likvideerimisega, hõlmates Viljandimaa lõunaosa ja Pärnumaa kaguosa. Rajooni keskus asus Abja-Paluoja alevis. Rajooni kuulusid algselt Mõisaküla linn, Abja-Paluoja ja Nuia alev ning Abja, Halliste, Kaarli, Kangru, Kariste, Paluoja, Penuja, Pera, Polli, Pöögle, Rajangu, Sudiste, Tuhalaane, Uue-Kariste ja Äri külanõukogu.^[2]

Pärast külanõukogude ühendamisi juunis 1954 jäi Abja rajooni 7 külanõukogu: Abja, Halliste, Kariste, Karksi, Lilli, Polli ja Rajangu külanõukogu.^[3]

Veebruaris 1959 liideti Abja rajooniga suurem osa likvideeritud Kilingi-Nõmme rajoonist – Kilingi-Nõmme linn ning Jäärja, Kanaküla, Massiaru, Saarde, Tali ja Tihemetsa külanõukogu.^[4]

Jaanuarist 1963 Abja rajoon likvideeriti. Selle alad jagati Viljandi rajooni ja Pärnu rajooni vahel, nii et Kilingi-Nõmme linn, Massiaru, Saarde, Tali ja Tihemetsa külanõukogu liideti Pärnu rajooniga ning Mõisaküla linn, Abja-Paluoja ja Nuia alev, Abja, Halliste, Kariste, Karksi, Polli ja Rajangu külanõukogu liideti Viljandi rajooniga.^[5]