Ajavahemik

Ajavahemik on aja osa, mida on võimalik kirjeldada ajapunktide "algus" ja "lõpp" ning ajalõigu "kestus" abil.

Ajavahemiku sümboliks on ${\displaystyle \Delta t}$ ("delta t").

Ajavahemike alusel on võimalik luua erinevaid ajaskaalasid ja nende abil aega mõõta.

Lisaks igale inimesele tuttavatele ajavahemikele nagu "päev" (päikesetõusu ja päikeseloojangu vaheline ajavahemik) või "aasta" (ajavahemik Päikese madalseisust (talvine pööripäev) kuni kõrgseisuni (suvine pööripäev) ning tagasi Päikese madalseisuni) mõõdetakse füüsikas aega näiteks sekundites (radioaktiivse aine pooldumiseks kuluv aeg), bioloogias juurdekasvuühikutes (kudede juurdekasvuks kuluv aeg), nurgakraadides (millega mõõdetakse Foucault' pendli abil Maa pöörlemist).

Tänapäeva füüsikas loetakse lühimaks ajavahemikuks füüsik Max Plancki järgi nimetatud Plancki aega (umbes 10⁻⁴³ s), mis vastavalt definitsioonile kujutab enesest väikseimat aegruumi osa ning pikimaks ajavahemikuks Universumi vanust Suurest Paugust kuni tänaseni (umbes 14  miljardit aastat ehk 4,4·10¹⁷ sekundit).

Neuropsühholoogias loetakse oluliseks ajavahemikuks "hetke" ("silmapilku"), mida mõistetakse kui subjektiivset oleviku tunnetust, mida inimene väljendab sõnaga "nüüd". Eri uurimistulemuste kokkuvõttena on selline ajavahemik umbes kolme sajandiku sekundi pikkune, mis umbes vastab kiirete keemiliste sünapside ärrituse ülekandeajale ehk sünaptilisele latentsusajale. Näiteks on inimene võimeline ajaliselt eritlema veel 0,03 sekundise kestusega mürade vaheldumist.

Ajavahemik (sulgudes lühend)	Tähendus
sekund (s)	põhiühik
hetk (silmapilk)	tavakeeles täpselt määratlemata ajavahemik, neuropsühholoogias ca 0,03 sekundit
moment	tavakeeles täpselt määratlemata ajavahemik, mõistetakse ka hetke (ca 0,03 sekundit) tähenduses. Angloameerika mõõtühikute süsteemis määratud kui 90 sekundit.
minut (min)	60 sekundit
koolitund	45, 50, 55, 60 või 90 minutit
tund (h, ladina keeles hora)	60 minutit
vahikord (Glasen)	merelaevadel 4-tunnine valveaeg
päev (d, ladina keeles dies)	ajavahemik päikesetõusust päikeseloojanguni
ööpäev	24 tundi
nädal	7 päeva
kümmepäevak ehk dekaad (ladina keeles decennium, kr. δεκαετίες)	10 päeva. NB! Inglise keeles käib decade 10 aasta kohta.
kuu	28, 29, 30 või 31 päeva
kvartal	3 kuud
trimester	umbes 3-kuuline õppeperiood
tertsiaal	4 kuud
semester (ladina keeles semestris, kuus kuud)	6 kuud
aasta (a, ladina keeles annum)	12 kuud, 365 või 366 päeva
kaksaastak ehk biennium	2 aastat
neliaastak ehk olümpiaad	4 aastat
viisaastak ehk kvinkvennium (ladina keeles quinquennium) ehk lustrum (ladina keeles lustrum)	5 aastat
seitseaastak (ladina keeles hebdomadis)	7 aastat
kaheksa-aastak (ladina keeles octaeteris)	8 aastat
kümnend	10 aastat (ingliskeelne sõna decade on prantsuse ja ladina keele kaudu tuletatud kreekakeelsest sõnast δεκάς [dekas], "kümnene rühm" ja tähendab 10-aastast perioodi.)
sajand (saj, ladina keeles centennium)	100 aastat
aastatuhat (ladina keeles millennium)	1000 aastat