Aleksander Eisenschmidt

Aleksander Jakob Peeter Eisenschmidt (14. august 1876 Käärdi talu, Uderna vald – 6. august 1914 Tartu lähedal, maetud Tartu Vana-Peetri kalmistule) oli eesti põllumajandusteadlane ja ajakirjanik, üks esimesi eesti rahvusest agronoomiadoktoreid.^[1]

See artikkel räägib põllumehest; misjonäri kohta vaata artiklit Aleksander Eisenschmidt (misjonär)

---

Aleksander Eisenschmidt 1929. aastal

Ta töötas aastatel 1899–1902 Kiidjärve mõisavalitsejana.^[2]

Eisenschmidt õppis 1903–1905 Königsbergi ülikoolis, kus kaitses 1911. aastal doktoriväitekirja väikepõllupidamisest Tartu maakonnas. Asutas 1906. aastal nädalalehe Põllutööleht ja oli kuni 1910. aastani selle vastutav toimetaja. Aastatel 1907–1910 oli ta ka kuukirja Aiatööleht vastutav toimetaja.^[2]

Ühtlasi kutsuti ta sama aasta 1. septembrist Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi (TEPS) kaubandusosakonna asjaajajaks ja tegevjuhiks. Siin hakkas ta looma otsekontakte paremate välismaa vabrikutega ja tellima põllutöö-tarbeaineid otseteed välismaistelt tootjatelt.

Suvel 1907 otsustas TEPS-i koosolek asutada vastastikuse vastutuse alusel töötava ostu-müügi ühisuse. 31. augustil 1908 kinnitatigi Tartu Eesti Majanduse Ühisuse põhikiri ja 1. jaanuarist 1909 läks kaubandusosakonna tegevus uue ühisuse kätte, mille direktoriks valiti A. Eisenschmidt. Tema juhatusel kujunes Tartu Eesti MÜ paari aastaga Eesti kõige elujõulisemaks põllutöötarbeainete müügikohaks. Ta tegi maailma paremate tootjate saadused ilma vahetalitajateta põllumeestele kättesaadavaks, seadis sisse teadusliku kontrolli kunstsõnnikute ja seemnete alal, korraldas kindla kava järgi aastate jooksul väärtuskatseid tegevpõllumeeste juures; tutvustas uusi maaharimisriistu, seadis sisse ühispiimatalitusi maal jne.

Maja Tartus aadressil Riia 167, kus elas A. Eisenschmidt

Aleksander Eisenschmidti hauasammas Tartu Vana-Peetri kalmistul

1907. aastal asutas Eisenschmidt Tartus Aiavilja-Ühisuse, mis pidi tulevikus välja arenema suureks aedviljakonservide ja alkoholita jookide valmistamise tööstuseks Eestis.

Eisenschmidt tegi kodumaal algust ka tindivalmistamisega, asutades nn Ronga Ühisuse ja võttis korduvalt sõna postiolude parandamiseks maal.

Eisenschmidt abiellus 1909. aasta sügisel Ülenurme mõisa rentniku Lehnbaumi tütre Margot Luisega. 1910. aasta 12. juunil sündis neil poeg Uno ja 1914. aasta kevadel tütar.

Aleksander Eisenschmidt, tema isa ja nelja-aastane poeg hukkusid 6. augustil 1914 Tartus oma kodu lähedal liivakarjääris (nüüdses Sanatooriumi pargis) liivavaringus^[3].

Isiklikku

Tema isa onupoeg Wilhelm Gottfried Eisenschmidt oli Tartu Peetri koguduse õpetaja.

Tema vanaonu pojapoja pojapoeg Jaan Einasto on eesti astrofüüsik.