Alutaguse vald (1939)

Alutaguse vald oli vald Viru maakonnas aastail 1939–1950.

See artikkel räägib varasema valla kohta, praegusest vallast vaata artiklit Alutaguse vald.

---

Virumaa valdade piirid enne ja pärast 1939. aasta vallareformi

Vald moodustati 1939. aasta vallareformiga senise

„Auvere-Joala valla maa-alast; senise Peetri valla maa-alast, välja arvatud Udria ja Mummosaare külade maa-alad; senise Vaivara valla Kärekonna talude piirkonnast ja Vaivara metsandiku kvartaalide nr. 212, 213, 237, 260 ja 289 maa-aladest.^[1]“

Alutaguse valla alal asusid: Auvere mõis, Joala mõis, Hermomäe mõis, Hoovi küla, Metsküla küla, Mudajõe küla, Kudruküla mõis, Riigiküla, Laagna mõis, Põlendiku küla, Tšornaja küla, Tõrvajõe küla, Vanaküla, Vodova küla, Puhkovo küla, Laagna-Meriküla maakoht, Mereküla mõis, Mereküla maakoht, Mustajõe mõis, Pähklimäe mõis, Tuulase küla, Usnova mõis, Vaivara mõis, Hermomäe-Vasovi mõis, Vasova-Angometsa küla, Väike-Soldino mõis, Sundja küla, Vääska küla, Repniku mõis, Samokrassi mõis, Suur-Soldino mõis.^[2]

Alutaguse valda kuulusid: Vodova, Oovi, Metsküla, Tõrvajõe, Tõrvajõe-Vanaküla, Põlendiku, Peeterristi, Lapiotsa, Vanaküla, Sininõmme, Kudruküla, Riigiküla, Tuulukse, Kivisaare, Puhkova, Laagna, Mereküla ja Udria, Pähklimäe, Vepsküla, Vaasovi, Orujõe, Tsornajõe, Joala, Kalmujõe, Mudajõe, Hermomäe, Helgepõllu, Soldina, Sundja, Arumäe, Hiiemetsa, Auvere, Kärekonna, Vallisaare, Putki, Ühekonna ja Mustajõe külad.^[3]

Esimene vallavanem oli Aleksander Reinsalu.

Vald kuulus Riigivolikogu 73. valimisringkonda, kust valiti Elmar-Aleksander Lehtmets, ja Narva põllumeeste konvendi tegevus- ja valimispiirkonda.

27. märtsil 1940 hävis tulekahjus koos Alutaguse kooli- ja vallamajaga raamatukogu, tiibklaver, vallavalitsuse dokumendid ja arhiiv.^[4]