Andosoolid

Andosoolid on vulkaanilistele piirkondadele iseloomulikud huumuserikkad mustjapruunid mullad. Muldade nimetus tuleneb jaapani keelest, kus an tähendab tumedat ja do mulda.^[1] Nende tekkimist soodustavad sulfaatide poolest rikkad purskekivimid (basalt, andesiit, rüoliit)^[2].

Andosoolid

Andosoolidele on iseloomulik suur vulkaanilise klaasi sisaldus, samuti ka suur amorfsete ainete sisaldus. Andosoolid sisaldavad tüüpiliselt allofaani, imogoliiti ja ferrihüdriiti.

Andosoolide levik

Andosoolide levikukaart

Enamasti esinevad andosoolid vulkaaniliselt aktiivsetes piirkondades, harva ka väljaspool aktiivse vulkanismi tsoone.^[3] Niisketes ja poolniisketes piirkondades ning happelistes tingimustes võivad andosoolid tekkida väljaspool vulkaanilisi piirkondi, kui pinnas sisaldab suurel hulgal silikaate ja ümbruskonnas leidub lössi ning savimineraale (sel moel on tekkinud andosoolid Rio Grande do Sulis).^[4] Nad katavad ligikaudu 1% jäävabast maismaa osast, põhiliselt on need levinud Vaikse ookeani tulerõngas, ent ka Ida-Aafrika riftivööndis, Itaalias, Islandil ja Havail, kohati ka Saksamaal ja Prantsusmaal.^[5]

Andosoolide kasutamine

Kuna andosoolid on enamasti hilise tekkega mullad, on need tavaliselt väga viljakad (erandiks on mõningad troopilised piirkonnad, kus pinnases leiduv fosfor on mingil põhjusel seotud). Taolistes piirkondades lisatakse mullale fosforväetisi või lupja. Fossiilseid andosoole on siiski leitud ka Kambriumieelsetest kihistutest.^[6]

Andosoolne pinnas talub väga intensiivset põlluharimist. Andosoolse pinnasega riisikasvatuspiirkonnad Jaava saarel on üks tihedamini asustatud alasid kogu maailmas. Mujal kasvatatakse andosoolsetel muldadel puuvilju, maisi, tee, kohvi ja tubakat.^[7] USA loodepiirkondades kasvavad andosoolsetel muldadel väga kõrge boniteediga metsad.