Andrew Scott
Iirimaa näitleja From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Andrew Scott (sündinud 21. oktoobril 1976 Dublinis[1][2]) on iiri näitleja. Laval ja ekraanil mängitud rollide eest on ta võitnud kaks Laurence Olivier Awardi, BAFTA teleauhinna ja Hõbekaru auhinna. Ta on olnud nomineeritud kolmele Primetime Emmyle ja kolmele Kuldgloobusele.
 | See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2025) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Detsember 2025) |
.jpg)
Scott sai tuntuks James Moriarty rolliga BBC sarjas "Sherlock" (2010–2017), millega ta võitis BAFTA parima meeskõrvalosatäitja teleauhinna.[3] Tema roll preestrina sarja "Fleabag" (2019) teises hooajas tõi talle Critics' Choice'i teleauhinna parima meeskõrvalosatäitja eest komöödiasarjas.[4][5] Tema tuntumad rollid on ka filmides "Pride" (2014), "Spectre" (2015) ja "1917" (2019). Scott oli nomineeritud Kuldgloobuse auhinnale parima meesnäitleja kategoorias rolli eest romantilises draamafilmis "All of Us Strangers" (2023). 2024. aastal mängis ta Tom Ripleyt trillersarjas "Ripley", mille eest ta sai Kuldgloobuse, Primetime Emmy nominatsioonid ja Peabody auhinna.[6]
Laval mängis Scott 2019. aastal Old Vici teatri lavastuses "Present Laughter" peaosa, Garry Essendine'i, mille eest ta pälvis auhinna Laurence Olivier Award parima meesnäitleja kategoorias.[7] Ta võitis ka Laurence Olivier Award auhinna 2005. aastal rolli eest lavastuses "A Girl in a car with a Man" Royal Court Theatre'is.[8]
Remove ads
Noorpõlv ja haridus
Andrew Scott sündis 1976. aastal Dublinis.[1][2] Tema ema oli kunstiõpetaja ja isa töötas tööbüroos.[9] Ta on kolmelapselise pere keskmine laps; tal on vanem õde Sarah ja noorem õde Hannah.[9] Scott kasvas üles katoliiklasena, kuid enam ta seda religiooni ei praktiseeri.[10]
Ta õppis Gonzaga College'is ja käis nädalavahetuseti Ann Kavanaghi noorteteatris Rathanfarnhamis.[11] 17-aastaselt valiti ta filmi "Korea" peaossa. Ta sai kunstikooli stipendiumi, kuid otsustas õppida näitekunsti Dublinis asuvas Trinity College'is, kust aga lahkus kuue kuu pärast, et liituda Dublinis Abbey Theatre'iga. 22-aastaselt kolis ta Londonisse.[12][13]
Remove ads
Näitlejatee
1992–2009
1992. aastal mängis ta Neil Simoni näidendis "Brighton Beach Memoirs" Stani. Näidend etendus Andrew's Lane'i teatris Dublinis. Scott tegi filminäitlejadebüüdi Iiri draamas "Korea" (1995), mis esilinastus Toronto rahvusvahelisel filmifestivalil. Scott töötas Dublinis Gate Theatre'is filmi- ja teatrilavastaja Karel Reiszi käe all. Seal kehastas ta Eugene O'Neilli näidendi "Long Day's Journey into Night" (1998) lavastuses nooremat poega Edmund Tyrone'i. Scott võitis Sunday Independenti Spirit of Life Arts Awardsi aasta meesnäitleja auhinna.
Enne kui Scott tegi teatridebüüdi Londonis Conor McPhersoni "Dublin Carol" lavastuses Royal Court Theatre'is, olid tal paar väikest rolli: Michael Bodkinina filmis "Nora" ja veel väiksem roll Henry Jamesi romaani "The American" teleadaptsioonis. Ta esines lühidalt BAFTA auhinda pälvinud draamas "Longitude" (2000) Sir Michael Gamboni kõrval, keda ta nimetas "geniaalseks näitlejaks" ja "Inglismaa parimaks näitlejaks". Ta näitles samuti Steven Spielbergi teise maailmasõja teemalises minisarjas "Relvavennad" (2001).
2004. aastal nimetati ta Euroopa filmipromootorite organisatsiooni European Film Promotions üheks "Shooting Stars" liikmeks. Ta osales BBC sarjas "My Life in Film". Ta sai oma esimese Laurence Olivier Awardi rolli eest lavastuses "A Girl in a Car with a Man", mis etendus Royal Courtis. Ta sai Theatregoers' Choice Awardi rolli eest Royal National Theatre'is lavastuses "Aristocrats". Ta mängis kaksikvendi Royal Courtis lavastatud Christopher Shinni näidendis "Dying City",[14] mis oli hiljem Pulitzeri preemia nominent.[15] 2006. aastal tegi ta Broadway-debüüdi Music Box Theatre'is "The Vertical Hour" etenduses, mille stsenarist oli David Hare ja lavastaja Sam Mendes. Tema ekraanipartnerid olid seal Bill Nighy ja Julianne Moore.[16] Selle rolli eest oli ta nomineeritud Drama League Awardi auhinnale.[17]
Scott mängis kolonel William Smithi ajaloolises lühisarjas "John Adams". 2009. aastal esines ta mototükis "Sea Wall", mille oli spetsiaalselt tema jaoks kirjutanud näitekirjanik Simon Stephens.[18] Samal aastal mängis ta Royal Courtis lavastuses "Cock" , mis võitis 2010. aastal Laurence Olivier Awardi. Tema rolli sarja "Foyle's War" jaos iseloomustati ajakirjas Slant kui "silmapaistvat rollisooritust". Ta mängis seal vangi, kes lubas end üles puua kuriteo eest, mida ta võib-olla toime ei pannudki.[19] Ta on mänginud ka filmides "Chasing Cotards", "Silent Things" ja "The Duel" ning Paul McCartneyt BBC filmis "Lennon Naked".[20]
2010–2017
Ta saavutas tuntuse Sherlock Holmesi vaenlase Jim Moriarty rolliga draamasarjas "Sherlock", kus ta mängis aastatel 2010–2017.[21] ja pälvis Briti Akadeemia teleauhinna parima meeskõrvalosatäitja kategoorias.[22]
Tal oli külalisroll telesarjas "Garrow's Law", kus ta mängis sodoomia eest kohtu alla antud homoseksuaalset meest. 2010. aastal esines ta Old Vici teatris Noël Cowardi näidendis "Design for Living", mille lavastas Anthony Page.[23] 2011. aastal mängis ta Londonis Royal National Theatre'is Julianust Henrik Ibseni eepose "Keiser ja Kalilealane" Ben Poweri adaptsioonis peaosa.[24] Ta mängis draamas "The Hour" läbikukkunud näitlejat Adam Le Ray'd. Samas sarjas mängisid Dominic West ja Romola Garai. Scott on teinud häälerolle kuuldemängudes ja audioraamatutes, näiteks Jay Gatsby F. Scott Fitzgeraldi "Suures Gatsbys" ja Stephen Dedalus James Joyce'i "Ulyssesis".
.jpg)
2013. aasta novembris võttis Scott osa Royal National Theatre'i juubeliüritusest "50 Years on Stage", mängides stseeni Tony Kushneri eepilisest näidendist "Inglid Ameerikas", mis käsitleb AIDS-kriisi New Yorgis.[25] 2024. aastal mängis ta Royal Court Theatre'is Simon Stephensi kirjutatud ja Carrie Cracknelli lavastatud näidendis "Birdland" peategelast Pauli, kokkuvarisemise äärel olevat rokkstaari.
2025. aastal mängis ta James Bondi filmis "007 Spectre" Max Denbigh'd.[26] Järgmisel aastal mängis ta Simon Aboudi romantilises draamafilmis "This Beautiful Fantastic" (2016).[27]
2016. aastal mängis ta advokaat Anthony Juliust filmis "Denial".
2017. aastal pälvis Scott "Hamleti" peaosa eest kriitikutelt kiitust ja sai Laurence Olivier Awardi parima meespeaosatäitja kategoorias.[28] Scott andis hääle Obakele sarjas "Big Hero 6: The Series" (2017).
2018–tänapäev
Scott mängis Edgarit William Shakespeare'i "Kuningas Lear" televisiooni adaptsioonis (2018) koos näitlejatega Anthony Hopkins, Emma Thompson ja Florence Pugh. Järgmisel aastal mängis ta Preestrit komöödia-draamasarja "Fleabag" teises hooajas (2018), mille lõi Phoebe-Waller Bridge. Selle rolli eest võitis ta Critics' Choice'i teleauhinna. 2019. aastal mängis ta sarjas "Black Mirror" peategelast Chrisi viienda hooaja jaos "Smithereens", mille eest oli ta nomineeritud Primetime Emmy auhinnale silmapaistva külalisnäitleja rolli eest draamasarjas. 2019. aastal näitles ta Sam Mendese draamas "1917", mis sai parima filmi Oscari nominatsiooni.
2019. aasta juunist augustini mängis ta Garry Essendine'i rolli Noël Cowardi näidendis "Present Laughter". Matthew Warchus lavastas näidendi Londonis Old Vic teatris. Selle rolli eest pälvis Scott tunnustust ning sai Laurence Olivieri auhinna parima meesnäitleja kategoorias. Philip Pullmani "His Dark Materials" adaptsioonis aastatel 2019–2022 kehastas ta kolonel John Parryt / Joparit / Stanislaus Grummanit. Ta mängis Lord Merlini lühisarjas "The Pusuit of Love" (2021). Samal aastal kehastas ta Terje Rød-Larsenit filmis "Oslo" (2021). Järgneval aastal näitles ta komöödias "Catherine Called Birdy" (2022).
2023. aastal mängis Scott Paul Mescali kõrval romantilises draamas "All of Us Strangers". [29] See roll tõi talle nominatsiooni 81. Kuldgloobuse auhindadel parima draamafilmi meesnäitleja kategoorias.[30] Ta mängis ka Vanjat Anton Tšehhovi näidendis "Onu Vanja".[31]
Järgmisena kehastas Scott Tom Ripleyt telesarjas "Ripley".[32][33][34] Rolli eest pälvis ta Primetime Emmy auhinna nominatsioone silmapaistva peaosatäitja kategoorias limiteeritud / antoloogiasarjas/ -filmis ja Kuldgloobuse auhinnale parima meesnäitleja kategoorias lühisarjas või televisioonifilmis.[35][36]
2025. aastal võeti Scott Ameerika Filmikunsti ja -teaduste Akadeemia liikmeks.[37]
Remove ads
Isiklikku
2013. aasta novembris avalikustas Scott ajalehe The Independent intervjuus, et ta on gei.[38] 2023. aastal ütles ta, et kui ta näitlejakarjääri alustas, soovitati tal oma seksuaalset orientatsiooni mitte reklaamida.[39]
Scott juhendas noori näitlejaid heategevusorganisatsioonis IdeasTap,[40] kuni organisatsioon 2015. aasta juunis rahapuuduse tõttu suleti.[41]
Näitlejatöö
Filmid
Televisioon
Muusikavideod
Teater
Remove ads
Auhinnad ja nominatsioonid
Scott on saanud palju tunnustust, sealhulgas BAFTA teleauhinna, kaks Laurence Olivieri auhinda, Critics' Choice teleauhinna ja Briti sõltumatu filmi auhinna, samuti on ta olnud nomineeritud kolmele Primetime Emmy auhinnale, kolmele Kuldgloobuse auhinnale ja kolmele Ekraaninäitlejate Gildi auhinnale.
Viited
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads