Athena

Athena, Pallas Athena, (kreeka Αθηνη^[1]; rooma vaste Minerva) on vanakreeka mütoloogias tarkuse-, julguse-, õiguse- ja õiglusejumalanna. Ta on ka sõdalane ja kangelaslikkuse kaitsja.

See artikkel räägib jumalannast, linna kohta vaata artiklit Ateena, teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Athena (täpsustus).

Athena on tuntud kui linnamüüride valvur. Talle on pühitsetud Ateena linn ja ta on selle kaitsejumalanna. Athenat kujutatakse kunstis sageli aigise (rinnakilbi) ja harjaga kiivriga.

Legend räägib, et iidsetel aegadel, kui Ateena linna alles rajati, võistlesid kaks jumalat selle üle, kumb neist uut linna valvama hakkab. Need jumalad olid Athena ja merejumal Poseidon (Ateena linn asub teatavasti mere ääres). Otsustati, et linn antakse sellele jumalale, kes teeb linnarahvale kasulikuma kingituse. Poseidon lõi Ateena jaoks ilusa allika, aga selle vesi oli soolane ja ei kõlvanud juua. Athena aga kinkis linnale maailma esimese oliivipuu. See kingitus meeldis linnarahvale palju rohkem. Athena oli võistluse võitnud ja linn usaldati tarkusejumalanna hoole alla.^[2]

Athena on ka kudumise patroon. Tema oli see, kes maailma esimesele naisele Pandorale kudumiskunsti õpetas. Ta kaitseb ühtlasi haridust, kunsti ja teadusi. Zeus hüüdis Athenat "öökullisilmseks" ning suhtus temasse kui lemmiklapsesse. Athenal ema õieti polnudki. Ta on isale eriti lähedane seetõttu, et ta sündis Zeusi peast: ühel päeval tundis Zeus kohutavat peavalu, ta kutsus sepp-jumal Hephaistose ja lasi tal oma pea lõhki lüüa. Sellest hüppas välja täisrelvis Athena. Athenal on ka prohvetlikud võimed, mida ta saab kinkida inimestele, kes talle meeldivad. Kivikakk (Athene noctua) on üks Athena sümbolitest ja seda lindu seostatakse tänapäevalgi tarkusega.

Athena oli koos Artemise ja Hestiaga üks kolmest Olümpose jumalannast, keda peeti neitsiks.^[3]

[1]

[2]

[3]

Athena

Vaata ka

Viited

Wikiwand - on