Bütsantsi keisrite loend

From Wikipedia, the free encyclopedia

Bütsantsi keisrite loend
Remove ads

Bütsantsi keisrite loend esitab Ida-Rooma keisririigi, mis sai hiljem tuntuks Bütsantsi nime all, valitsejate nimestiku alates Rooma riigi pealinna viimisest Konstantinoopolisse 330. aastal. Seetõttu ei olnud olemas ka Bütsantsi keisreid, vaid läbi selle riigi ajaloo, riigi valitsejad käsitlesid ennast Rooma keisritena.

Quick facts Roomlaste keiser, Residents ...

Riiginimed Bütsants ja Ida-Rooma keisririik võeti kasutusele alles pärast riigi eksisteerimise lõppu. Bütsantsi enda ja tema naabermaade elanike jaoks oli riigi nimi Rooma keisririik või Romania, mis kasvas otseselt välja Rooma riigist ja kus säilisid selle traditsioonid. Bütsantsi eristatakse tänapäeval Rooma riigist eelkõige seetõttu, et riik oli orienteeritud kreeka kultuurile, riigi ametlikuks usundiks oli ristiusk erinevalt Rooma polüteismist ning riigikeeleks oli ladina keele asemel saanud kreeka keel.

Lõplikult jagunes Rooma riik kaheks 395. aastal, pärast imperaator Theodosius I (valitses 379–395) surma. Lääne-Rooma riik pealinnaga Roomas hävitati 476. aastal. Ida-Rooma riik ehk Bütsants püsis kuni Konstantinoopoli vallutamiseni Osmanite poolt 29. mail 1453.

Seadusliku keisriga samal ajal võimule pürginud vastukeisrid on tabelis tähistatud roosa taustavärviga. Kõiki usurpaatoreid ei ole tabelis ära toodud, vaid siin on esitatud ainult need, kes hoidsid reaalselt mingit osa impeeriumist enda kontrolli all ja lasid ennast keisriks kroonida.

Keisrite nimed on antud kuni Justinianuste dünastia lõpuni ladinapäraselt, võttes arvesse, et riigikeelena oli umbes selle ajani kasutusel veel ladina keel. Alates keiser Herakleios I on valitsejate nimed esitatud kreekapäraselt, kasutades nimede esitamisel vanakreeka transkriptsiooni.

More information Nimi, Dünastia ...
Remove ads

Vaata ka

Loading related searches...

Wikiwand - on

Seamless Wikipedia browsing. On steroids.

Remove ads